Ronald S. Lauder - mees, kes võib lubada endale Mona Lisat

Nad ootasid kogukat treilerit, mis oli läbi Ameerika teel Los Angelesest New Yorki. See võttis aega tervelt kolm päeva. Rekkajuht tohtis peatuda üksnes tankimiseks, teavitades oma asukohast iga teatud aja tagant.

Lauder - maailma üks rikkamaid mehi

Sõjalist aktsiooni meenutav operatsioon võeti ette selleks, et tagada rekkas oleva hindamatu kunstiaarde turvaline kohalejõudmine. Tegemist oli Adele Bloch-Bauer I portreega, mille maalis kuulus austria kunstnik Gustav Klimt. Kuigi selle teose väärtus on omaniku hinnangul hindamatu, käis ta selle eest välja suurima summa, mida kunagi üldse on ühe maali eest makstud - 135 miljonit dollarit (1,6 miljardit krooni).

 Võrdlusmõõtkavasse pannes -  ärimeeste Ain Hanschmidti, Armin Karu, Joakim Heleniuse või Hans H. Luige varandus on umbes nii suur kui Lauder nimetatud maali eest raha ühe hetkega lauale ladus. Ehk siis ühe keskmise Eesti miljardäri kogu varandus võib selle mehe jaoks olla lihtsalt ühe silmapilgu tehing.

Mees, kellest siin kirjutan, on Ronald S. Lauder - kosmeetikaimpeeriumi Estée Lauder 66-aastane mõjuvõimas pärija, maailma üks rikkamaid inimesi, kelle varanduse suurust  hinnatakse 3 miljardile dollarile (36 miljardit krooni).

Kui raskeveok Manhattani East 86. tänavale pööras, ohkas Lauder kergendatult, sest maal oli lõpuks kodus - see tähendas pingelangust ja suurt kergendust. Maal asetati kiiresti kuulikindla klaasi taha selleks ette nähtud muuseumisaalis. Lauder kutsub seda portreed hellitavalt oma muuseumi „Mona Lisaks", mida see ajastu kontekstis kindlasti ka on, sest igal ajastul on teatavasti oma tippmaal.

Lauder kui aktiivne ühiskonnategelane

Kõik algas ajal, mil Ronald sai 14-aastaseks. Ta ostis siis 600 dollari eest oma esimese maali, mille autor oli austerlane Egon Schiele. Vanemad ahmisid õhku: millega poiss küll tegeleb!? Kuid õnneks läks kõik hästi, sest sellesama maali väärtus on täna 10 miljonit dollarit (120 miljonit krooni). „Päris hea tootlusega investeering," muheleb Lauder.

See ost tähistas tema kunstikogujakarjääri algust. Tollal nägi ta esmakordselt ka eelpoolnimetatud portreed. Iga kord, kui Lauder saabus Viini, käis ta  seda maali vaatamas. Nüüd, pärast mitmekümneaastast ootamist, saab ta seda imetleda oma isiklikus galeriis.

Kiri Obamale

„Lugupeetud president Obama.

Ma kirjutan täna Teile kui ameeriklane ja kui juut, olles selle üle uhke.

Juudid üle terve maailma on täna mures. Me oleme mures tuumaambitsioone omava Iraani praeguse režiimi tõttu, mis hoopleb oma Iisraeli-vastaste genotsiidsete kavatsustega. Oleme mures, et juudi riiki ollakse isoleerimas ja ebaseadustamas..."

Niimoodi alustas Roland S. Lauder,olles Juudi Maailmakongressi president, oma kirja USA presidendile Barack Obamale. See kiri, mis väljendas kogu maailma juutide ühist muret, näitas väga ilmekalt, millise jõulise ja võimeka isiksusega on Lauderi puhul tegemist.  

Lauder on nii ühiskondlikult kui ka poliitiliselt aktiivne olnud aastaid.

1986. aastal nimetas president Ronald Reagan ta USA suursaadikuks Austriasse. Muide, Austria ja eriti just Viin on sügaval Lauderi südames olnud juba noorpõlvest alates.

Selle suure mehe südames on tõsine mure kõigi maailma juutide pärast. Mure juudi kultuuri ja rahva säilimise pärast. Ta on palju ära teinud selleks, et tagada juutide pärandi allesjäämine tulevasteks põlvedeks. Seda ülesannet täidab ka tema enda nimeline fond, millel on esindusi üle terve Kesk- ja Ida-Euroopa.

Probleem on veel ka selles, et neid, kes elasid üle Teisest maailmasõjast tingitud koledused, koonduslaagrid ja holokausti tervikuna, jääb järjest vähemaks. Lõpuks jäävad natside poolt korda saadetud jõhkrusi meelde tuletama üksnes sündmuspaigad, fotod, raamatud ja filmid. Kuid neid, kes oma läbielamistest saaksid ehedalt rääkida, enam pole. Seetõttu on ülioluline, et inimkond ei unustaks, vaid mäletaks kogu seda ülekohut, mis juudi rahvale on osaks saanud. Lauderi jõupingutusi selles valdkonnas on võimatu alahinnata. Ta on muuseas ka pidev helde annetaja.

Töötades Pentagonis alates 1984. aastast, oli ta USA kaitseministri nõuandja Euroopa ja NATO küsimustes. 1989. aastal kandideeris Roland S. Lauder New Yorgi linnapeaks.

Kosmeetikamagnaat ja meediamogul

Lauderi kosmeetikaimpeeriumi kuuluvad peale sellise kaubamärgi, nagu seda on Estée Lauder,  veel ka maailmakuulsad brändid nagu näiteks Clinique, American Beauty, Donna Karan, Le Mer, Missoni, Tommy Hilfiger ja Tom Ford.

USA-s kontrollib Estée Lauder kosmeetikaturu ülakihist ligi 50 protsenti, mis on  muljetavaldav saavutus.  Firma käive on ca 7,3 miljardit dollarit (84 miljardit krooni) aastas. Põhimõtteliselt võrdub Lauderi ühe firma aastane käive terve Eesti riigieelarvega.

Lauderi firmadest tooksin välja ka sellise ettevõte nagu Central European Media Enterprises (CME). Firma fookuses on erinevad meediaettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopas. See firma on noteeritud nii USA väärtpaberibörsil NASDAQ kui ka Praha börsil. Ettevõtte käibeks on miljard dollarit aastas (12 miljardit krooni), töötajaid on üle 4000 ning talle kuulub mitmeid televisiooni- ja raadiokanaleid. Aktiivne on firma ka internetiäri erinevates valdkondades.

Lauder ja Linnahall

Mind paneb tõsiselt imestama ja sügavalt kurvastama, kui ülbed ja hoolimatud võivad Eesti riigi ja rahva suhtes olla Reformierakonna ministrid eesotsas peaminister Ansipiga. Neile ei sobi ligi 3 miljardi krooni suurune investeering Eesti majandusse, mida maailmatasemel suurinvestor Lauder sooviks Eestisse teha. Vabariigi Valitsus ei pea seda perspektiivikaks, seades kahtluse alla Lauderi ärivaistu, kogemused, mõjuvõimu jne. 

Mõelda vaid: meil on Eestis üks linnapea, kes suudab meelitada siia mitmemiljardilisi otseinvesteeringuid. See on midagi, mida pole suutnud varem meie riigijuhidki teha. Võime vaid kujutleda, millised võimalused avaneksid Edgar Savisaarele meie riigi majanduse arendamiseks ja elu edasiviimiseks, kui ta oleks Eesti Vabariigi peaminister.

Lauderist tasub isiklikus plaanis eeskuju võtta. Ta on öelnud: ükskõik, mida sa teed, tee seda kirega, sest siis see asi, mida sa teed, õnnestub kindlasti. Roland S. Lauder on üks maailma esikümnes olevatest kunstikogujatest ja mõjukatest ühiskonnategelastest, kuid mitte seetõttu, et ta on üks rikkamaid mehi maailmas, vaid seetõttu, et seda, mida ta teeb, teeb ta lõõmava kire ja vankumatu tahtejõuga.

PRIIT KUTSER, Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige

Jaga |