SMS-laenud uutesse õppekavadesse!

Vähem kui kuu aega tagasi võttis valitsus vastu uued põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mis toovad kaasa mõningaid muudatusi. Lootuses, et muutused kasvatavad õpilaste huvi laiapõhjaliste teadmiste omandamise vastu, tutvusin minagi uute õppekavadega.

Suur vastukaja uutele õppekavadele

Esmalt hakkasid silma kooliga seotud ühenduste järjestikused pressiavaldused õppekavade puudujääkide kohta. Ilmselt ei jõutud tervikut nende institutsioonidega kooskõlastada. Vastasel juhul ei oleks niipalju vastukajasid kuulda olnud.

Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad peaks toetuma seadusele. Valitsus võttis aga õppekavad vastu olukorras, kus Riigikogu alles arutab uut põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Samuti tekitab koolielu-asjaosalistes segadust haridusministri kummaline käitumine. Seaduseelnõuga soovis IRL põhikooli ja gümnaasiumi lahutada. Nüüd aga võttis Lukas oma ettepaneku tagasi, ning koolide lahutamine pole enam teema.

Positiivne on aga gümnaasiumi ja põhikooli erinevate õppekavade vastuvõtmine, mida haridusinimesed pikisilmi ootasid.

SMS-laenud õppekavva

Sisulise poole pealt on tehtud suuri edusamme just teemade õpilasekeskseks muutmisel. Nii puudutatakse ühiskonnaõpetuses rohkem igapäevaelu ning pööratakse suurt tähelepanu õpilaste motivatsiooni arendamisele. Õpilased saavad juba koolipingis teada  SMS-laenudest ja karjäärivõimalustest. Lisaks eelnevale käsitletakse kolmandas kooliastmes sügavuti põhiseaduslikke institutsioone. Selline käsitlus ei jäta õpitut kaugeks raamatupeatükiks, vaid selgitab ühiskonnas toimuvat.

Gümnaasiumiastmes on uue õppekava järgi võimalik valida, kas  õppida matemaatikat  laiemalt või kitsamalt. „Kitsam matemaatika" käsitleb paljusid teemasid praktiliselt ning laiem on mõeldud noortele, kelle edasised õpingud on seotud matemaatikaga. Seega pole „laiem matemaatika" saadud pelgalt kitsamale kursuste lisamisega.

Siinkohal tekib aga kohe probleem: kui uue seaduseelnõuga muutub matemaatika riigieksam kohustuslikuks, peaks olema õpilastel võimalik valida ka laiema ja kitsama eksami vahel. Seda ei ole praegu aga lõpetajatele pakutud.

Eesmärgiks terviklik maailmapilt

Ise õppisin küll reaalklassis, kuid tundes huvi just kunstiainete vastu, uurisin ka nendes tehtud muudatusi. Uues õppekavas on muudetud õpiprotsess palju loomingulisemaks, andes õpetajale tundide ettevalmistamisel vabamad käed.

Murelikuks tegi kunstiainete kursuste ja faktiõppe osakaalu vähendamine gümnaasiumiastmes. Tekib tunne, nagu võetaks õppuritelt viimnegi võimalus ajalukku süüvida. Mõistagi on keeruline keskenduda lisaks lõpueksamitele ka veel teistele ainetele, kuid tundide arvu vähendamisega kahandatakse ka tervikliku maailmapildi loomist. Ajaloo analüüsimisel on ülioluline, et noortel tekiks terviklik pilt erinevates ainetes õpetatavatest protsessidest. Õppekavade muutmise üheks eesmärgiks oli erinevate ainete seostamine. Kuigi paberil on selleks tehtud palju pingutusi, ei kujuta ma hetkel ette, kuidas see reaalsuses toimima hakkab.

Õpetajate koormus suureneb

Olles juba kolmandat aastat koolist eemal, jäi mulle täiesti arusaamatuks uus hindamissüsteem. Kujundava hindamisega on valitsus suurendanud õpetajate koormust, sest nüüdsest on õpetajal kohustus õpilasele seletada, kuidas konkreetne hinne kujunes. See lisab  küsimärke olukorras, kus majanduskriisi tõttu on õpetajate palku vähendatud. Piisavalt koormavaks muutus hindamissüsteem juba siis, kui veerandihinde väljapanekul nõuti vähemalt kolme arvestuslikku hinnet.

Võttes eelneva kokku, leian, et oli vale uued õppekavad kiirustades vastu võtta, sest nad jätavad õhku liiga palju küsimärke. Kiidetud on siiani vaid põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade lahutamist.

Ülejäänu osas oleksid paljud kooliga kokku puutuvad ühendused soovinud pikemat arutelu ning mitmekordset kooskõlastust asjaosalistega. Julgen väita, et õppekavad võeti vastu poolel teel ning vaja oleks detailsemat analüüsi. Dokument, mis muudab nii paljude inimeste elukorraldust, tuleks eelnevalt põhjalikult läbi vaielda ja testida. Pigem tuleks rõhku panna õpilaste tervikliku maailmapildi loomisele ning huvi suurendamisele õppetöö vastu.

Kuigi uute õppekavade eesmärk on vähendada õpilaste kodutööde osakaalu, on seda kohati muudetud vaid loomingulisemaks.

Kogu valitsuse käitumine jätab mulje, nagu sooviks haridusminister muuta nii printsipiaalse küsimuse poliitiliseks. Mida muud saabki järeldada, kui õppekavad kinnitati vaid kahe erakonna - IRL-i ja Reformi - poolt.

BRITT EERIK, TÜ Pärnu Kolledži tudeng

[esiletõste]  Mõistagi on keeruline keskenduda lisaks lõpueksamitele ka teistele ainetele, kuid tundide arvu vähendamisega kahandatakse ka tervikliku maailmapildi loomist.

Jaga |