![]() Eile, 20 aastat tagasiAIVAR NIGU, 15. august 20121992. aasta augustiks oli välja kujunenud olukord, kus Eesti Vabariigil puudusid vahendid kütuse sisseostmiseks. Seda olukorda kasutas IMF (Rahvusvaheline Valuutafond), kuhu Eesti oli võetud 25. mail 1992, ära selleks, et võtta Eesti majanduses juhtpositsioon enda kätte. Plaanitud ja rakendatud oli see väga osavalt, situatsioonikoomikat ning Eesti valitsusorganites esinenud asjatundmatust ja tööga ülekoormatust ära kasutades. Niisiis, 14. augustil 1992 allkirjastati I Eesti majanduspoliitika memorandum Tiit Vähi (tollane EV peaminister) ja Siim Kallase (Eesti Panga president) poolt. Selgituseks: Eesti Panga (EP) statuudi järgi oli Siim Kallas EP president, kuid valminud dokumentides seisis must-valgel „Estonian Bank, governor" (Eesti Pank, kuberner). Kuna kahepoolsel lepingul oli ainult kaks allkirja, Tiit Vähi ja Siim Kallase oma, siis on sellest võimalik aru saada vaid nii, et Siim Kallas kirjutas alla IMF-i poolt (kubernerina). See oleks siis asja vormiline külg. Vormistamine Riigikogu, kes peab EV Põhiseaduse § 121 p. 4 järgi ratifitseerima kõik rahvusvahelised lepingud, mis toovad kaasa varalisi kohustusi, jäeti välja, kuna Riigikogu tuli kokku esimest korda alles 5. oktoobril 1992. Sellises olukorras oleks Riigikogu tulnud kokku kutsuda varem - miks seda ei tehtud? Kas selles võiks näha erandliku olukorra oma kasuks pööramist? Valitsuse istungil puudutati seda teemat 30. juulil 1992 viimase, üheksanda päevakorrapunktina - veider kokkusattumus, et 22. aprillil 1992 Ülemnõukogus võeti Rahvusvahelise Valuutafondiga liitumise arutelu päevakorda erakorralise punktina ning Siim Kallase ettekande läbivateks märksõnadeks olid „kiire" ja „kiirustamine". Tiit Made mainis Siim Kallase ettekannet kommenteerides, et Eesti loobub Rahvusvahelise Valuutafondiga liitumisel küll majanduslikust iseseisvusest, kuid tema toetab liitumisotsust sellegipoolest. Siinkohal oleks paslik meenutada, et Siim Kallas ja Tiit Made kuulusid Isemajandava Eesti (IME) autorite hulka... Kõnealuse valitsuse istungil otsustati: 1) võtta teadmiseks EV majandusministri M. Opmanni poolt Rahvusvahelise Valuutafondi memorandumi kohta esitatud informatsioon, 2) Eesti Vabariigi valitsuste liikmetel esitada märkused ja täiendusettepanekud nimetatud dokumendi kohta majandusministeeriumile 31. juulil 1992 - juba järgmisel päeval (!). Tulemus Kuigi Euroopa Majandusühendus oli otsustanud eraldada Eesti Vabariigile perioodil 1. juuli 1992 - 30. juuni 1993 välisabi 190-210 mlj dollarit, mis oleks võimaldanud Rahvusvahelise Valuutafondiga liitumise üle otsustamiseks hingetõmbeaega, aeti asju ülehelikiirusel. 16. septembril 1992 eraldas Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Vabariigile laenu summas 27, 9 mlj SDR-i (Euroopa Majandusühenduse poolt eraldatud summast kuus korda väiksem summa). Aset leidis protseduurireeglite räige rikkumine. Lisaks sellele võib oletada, et kõik valitsuse liikmed ei jõudnud memorandumi sisuga tutvuda (tekst on tänaseni eesti keelde tõlkimata ning valitsuse 30. juulil 1992 toimunud istungil polnud 30 lk läbilugemiseks ilmselt aegagi). Memorandumi tekst pole leitav ei Eesti Panga kodulehelt ega üldse mitte kusagilt, vähemalt Interneti otsingumootoreid kasutades mitte. AIVAR NIGU, parteitu Viimati muudetud: 15.08.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |