Keskerakond algatas töökohtade loomise seaduse

Esiteks, Arengufondi abi

Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile igal aastal riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. „Selline pikemaajaline tagatis annab  Arengufondile ja ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas," kommenteeris Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. „Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja."

Teiseks, sotsiaalmaksu soodustus

Eelnõu pakub ka sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. „Sotsiaalmaks on tegelikult just see maks, mis kasvatab Eesti tööjõu hinda; seepärast on oluline just selles osas pakkuda tööandjatele kiirelt mõjuvat leevendust," põhjendas Kadri Simson.

Kolmandaks, säilib töötu toimetulekutoetus

Eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse piir 80 tunnini kuus. „Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega tööotsimiseks," selgitas Simson.

Neljandaks, sotsiaalsed töökohad

Kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. „Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse prognooside kohaselt veel aastateks. See tähendab, et inimeste aktiivsena hoidmisel ei saa loota ainult linnade-valdade eelarvetele," rõhutas Simson.

Toimetus pöördus ka Riigikogus esindatud teiste erakondade poole ja palus kõnealust seaduseelnõu kommenteerida.

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu juhataja ANDRES SIPLANE:

Rohelised ei toeta toimetulekutoetuse arvestamisel sotsiaalsest töökohast teenitava palga väljaarvamist. See ei ole õiglane teiste toimetulekutoetuse saajate suhtes.

Muus osas toetab erakond kindlasti kõiki lahendusi, mis aitavad kaasa inimeste resotsialiseerimisele.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige HELJO PIKHOF:

„Praegusel raskel ajal on uute töökohtade loomisele kaasaaitamine selgelt hädavajalik. Oma panuse peavad siin andma nii riik kui ka omavalitsused. Paraku on valitsuskoalitsioon suhtunud sellesse teemasse üsna külmalt ja ükskõikselt. Mida rohkem erinevaid meetmeid, seda parem. Oleks tõesti teretulnud, kui riik maksaks teatud tingimustel ja teatud perioodil inimeste palgalt sotsiaalmaksu. See aitaks luua uusi töökohti ja just pikaajalisi töötuid tööturule tagasi tuua."

IRL-i poliitiline sekretär MARGUS TSAHKNA:

„IRL-i jaoks on kõige tähtsam, et Eesti peres on vanematel töö ja perel oma kodu. Töö ja kodu olemasolu on eeldus kõigi muude valdkondlike probleemide lahendamisel. Ülemaailmne majanduskriis on jätnud kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodukaotus ja paljud on sattunud  toimetulekuraskustesse, mille ületamiseks vajame tegelikke lahendusi.

IRL peab kõige tähtsamaks uute töökohtade loomist. Euro on vajalik ettevõtluse elavdamiseks, kuid loob üksnes eeldused uutele töökohtadele. Selleks on vaja garantiide ja rahaliste toetustega aidata ettevõtluskeskkonda, jätta tõstmata maksud, toetada uute töökohtade loomist ettevõtluses ning tagada kõigile soovijatele võimalus täiend- või ümberõppeks. Parim majanduspoliitika on jätkuvalt tõhus hariduspoliitika. Kui jätkame IRL-i plaani „Tööd Eestile", siis juba sel aastal luuakse pidevalt kogu riigis juurde rohkem töökohti kui neid kaob. IRL peab tähtsaks töö kaotanud inimeste, ennekõike lapsevanemate täiendavat riigipoolset toetamist."

Rahvaliidu fraktsiooni liige MAI TREIAL:

„Tõsi, kahjuks meil puudub riigis üksmeel kogu Eestit puudutavate probleemide suhtes. Nimetaksin kõrget tööpuudust, sellest tulenevat ja süvenevat vaesust, üksikisikute ja tervete perede, külade, alevite ja linnade toimetulekuraskusi ning rahvastiku kidumist.

Inimeste elukvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada tööhõivet, juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, tõsta ühiskonna turvalisuse taset, pakkuda sotsiaalset kaitset, vähendada mõne piirkonna mahajäämust. Ometi liigume justkui vastassuunas: tööpuudus on kõrge, ümberõppe korraldus on kehv, sotsiaalne kaitse väheneb. Valitsus on ära unustanud ühe põhiseaduse alusprintsiibi - sotsiaalriigi põhimõtte.

Riigikogu ees, riiklikult tähtsa küsimuse arutelul esinedes, kutsusin kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajaid, ministreid, kodanikeühenduste esindajaid üles veel kord sügavalt mõtlema, mida saaksime ühiselt teha, et sügavast kriisist võimalikult valutult üle saada.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud seadusemuudatused on igati asjakohased. Eelnõu teeb ettepaneku muu hulgas stimuleerida uute töökohtade loomist, luues soodsad tingimused sotsiaalmaksusoodustuste kaudu. Lisaksin Rahvaliidu poolt veel juurde paar mõtet: vabastades tööandja kõik kulutused töötajate haridustaseme tõstmiseks ning töötaja tervisega seotud kulutused erisoodustusmaksust, mida praegu tuleb tasuda tehtud kulutustelt riigi kaukasse 54%. Nii saaksime ka soodustada osaajaga töötamist, ning ettevõtja võib rakendada koondamise asemel laiemalt töökoormuse jaotamist. See seaduseelnõu avab paremad võimalused erinevate poliitiliste jõudude koostööks ja toetuseks, mida on mitmetel istungitel otsinud ka Riigikogu sotsiaalkomisjon, kuid kahjuks pole ühisosani jõudnud."

Reformierakonna fraktsioon, vaatamata Kesknädala toimetuse mitmekordsele meeldetuletusele, ei vastanud.

URMI REINDE, INDREK VEISERIK

Jaga |