Usume Eestisse, usume Euroopasse

09. juuli 2003


Aastaid on Euroopa Liidu suhtes eitavat suhtumist üritanud külvata EI EUROOPA LIIDULE liikumise üks juhte Ivar Raig. Postimehe usutluses ajakirjanik Toomas Mattsonile pakkus Raig nn alternatiivi ELile, mis tähendaks senise liberaalse (Eesti tähenduses juhitamatu) majandusmudeli jätkamist.
See oli negatiivne üllatus. Meie prooviks käsitleda ja kaaluda mingi probleemi või valiku erinevaid tahke võrdse tähtsusega. Jälgime huviga ka ELi vastaste argumente.
Kogu taasiseseisvusaja oleme Euroopa riikidelt õppinud poliitika kujundamist ja rakendamist. Tihti oleme tahtnud üht-teist teha omaenese tarkusest - näiteks Põhjamaade halduspoliitikud küll hoiatasid, et vee ja kommunaalteenuste erastamine ei ole kohaliku kogukonna huvides ega majanduslikult põhjendatud, kuid kodukootud tarkusest käitusid meie poliitikud Euroopa kogemustele risti vastupidiselt. Viga üritati korrata ka suuremate infrastruktuuri ettevõtetega.
Omaenese tarkusest kaotasime ettevõtte tulumaksu ja vähendame uljalt üksikisiku tulumaksu. Omaenese tarkusest tegime enda ettevõtjatele kahjulikke väliskaubanduslepinguid, ei rakendanud hinnapoliitika instrumente, ei käivitanud tollipoliitikat. Omaenese tarkusest ei võtnud me üle kogemusi, mida Euroopa riigid on aastakümneid läbi elanud ja ära proovinud. Elasime "väikse imeriigi Eesti" müüdis, püüdes igas oma poliitilises tahus olla nii vaba ja avatud, et unustasime eesti inimese poliitilise mugavuse ja kõigile meeldimise nimel.
Kuhu omaenese tarkus ning kerge allumine poliitilistele ja finantshuvidele on viinud? Postimehe arvamusküljel kirjeldab sotsiaalteadlane ja filosoof Ülo Kaevats Eesti tänast ühiskondlikku situatsiooni väga täpselt. Vaesus hakkab muutuma päritavaks ja ahaneb inimeste võimalus ennast arendada ja teostada. Tekivad nn sotsiaalsed kastid, mis loovad erineva suurusega võimaluste ringid, kus ei määra mitte tahe ja võimed, vaid aineline kindlustatus ja kaasaantavad kontaktid. Teadus ja kutseharidus on alafinantseeritud, puudub isegi kava, kus ja milliseid kutsekoole me vajame.
Jah, ELi liikmesriigid on meile eeskujuks poliitiliste vahendite mitmekesise valikuga, poliitika planeerimise ja tõhusa toimega. Kuid loomulikult ei saa ükski poliitika olla kriitikavaba.
Eestis on venitatud Euroopa Sotsiaalhartaga ja selle tegelikku sisu pole Eesti kodanikele avatud. Me ei tegele täna praktiliselt üldse tööturupoliitikaga. Oleme Riigikogus ratifitseerinud Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta, kus on kirjeldatakse küll kohaliku omavalitsuse finantseerimispõhimõtteid (artikkel 9), kuid kahjuks on ka see pelgalt paberile jäänud. Sisuliselt ei hooma meie poliitiline eliit kohaliku omavalitsuse tegelikku tähendust. Ei rakendata kohalikku demokraatiat, ei analüüsita avalike teenuste vajadust ega planeerita piirkonna terviklikku arengut.
Maksupoliitikas püüame säilitada status quod. Kehtib proportsionaalne tulumaks, mis soosib varakamaid ja suurema sissetulekuga inimesi. Samuti on hukatuslik meie majandusmudeli põhinemine turu iseregulatsiooni printsiibil. Seda tõestas majandusmatemaatika teoreetik Mart Remmel juba mõni aasta tagasi. Endise USA presidendi Bill Clintoni majandusnõunik Joseph Stiglitz on öelnud: "Turufundamentalistide väide, nagu turud reguleeruksid ise, on vale. Makromajanduse stabiliseerimises on valitsusel tähtis roll. Küsimus on, mis roll?"
Tõsiasjad näitavad, et täna ei saa Eesti poliitilise eliidi teadmistesse uskuda. Seda on kurb tunnistada.
Kuid me usume Eesti tulevikku. Usume, et erakonnad uuenevad, täiendades poliitika kujundamise oskusteavet. Näeme, et Eesti üliparempoolsuse eest pääseb meie riik vaid Euroopa Liidu liikmesriigiks saades. Esimene võimalus tuua Eestisse alternatiivne poliitika oli 1999. aastal, kuid siis kahjuks ei teostunud Mõõdukate, Rahvaliidu ja Keskerakonna koalitsioon. Usume Eesti tulevikku Euroopas.

KESKMÕTE
Eesti kohalik poliitiline eliit küll toetab selgelt Eoroopa Liitu astumist, ei võta aga sisuliselt üle sotsiaalpoliitikat, maksupoliitikat ega kohaliku omavalitsuse poliitikat.

Keskerakonna noortekogulased
JAANUS KARILAID
Tallinna Pedagoogikaülikool, haldusjuhtimise üliõpilane
MIKK LÕHMUS
Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise doktorant

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)