Ando Leps seati üles Stockholmi kriminoloogia teadusauhinna nominendiks 2018. aastal

Alates 2006. aastast hakati igal aastal välja andma „Stockholmi kriminoloogia teadusauhinda“, mille kätteandmise tseremoonia järgib teatud mõttes Nobeli preemiate kätteandmist. Tseremoonia toimub järgmisel aastal Stockholmi linnavalitsuse ruumides, samaaegselt Stockholmi kriminoloogiasümpoosioniga; õhtune koosviibimine toimub aga linnavalitsuse Kuldses saalis. Teadusauhinna määrab kõrgetasemeline 11-liikmeline rahvusvaheline komisjon eesotsas professoriteJerzi Sarnecki (Rootsi) ja Lawrence W. Sherman’iga (USA). Seni on selle auhinna (1 miljon Rootsi krooni) saanud peamiselt ainult USA ja Lääne-Euroopa teadlased; Ida-Euroopa teadlased seda saanud ei ole. 2017. a preemia saab 15. juunil Stockholmis kätte Kanada teadlane professor Richard Ernest Tremblay.

Rahvusvaheliselt tunnustatud kriminoloog Ando Leps on peamiselt igapäevase leivateenistuse kõrvalt tõsiteaduslikult tegelnud teadusega vähemalt 45 aastat. Tema arvates on kriminoloogia tänapäeva ühiskonnateadustes (võib-olla on õigem öelda: sotsioloogias) kõige tähtsam teadus üldse. Allakirjutanu on A. Lepsi teadussaavutustega hästi kursis, kuna olenolnud tema monograafiate toimetaja ja väljaandja. A. Lepsi nominendiks ülesseadmiseks on oma allkirja andnud samuti Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kes on majandusteaduse magister ja tuttav Ando Lepsi teadlasekarjääriga.

Ando Lepsi soovitajad nominendiks ülesseadmisel on Läti Teaduste Akadeemia asepresident, professor Dr.habil.sc.pol., Dr.iur. Talavs Junzis, Riia Stradinši Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, professor, Dr.iur. Andrejs Vilks ja Vilniuse Mykolas Romerise Ülikooli professor, Dr.iur. Viktoras Justickis, kes kõik on kriminoloogid.

Väga lühidalt võib Ando Lepsi teadusliku tegevuse kokku võtta järgmiselt:

* Ando Leps võib kinnitada, et ta esimesena avalikustas salastatud andmed N.Liidu kuritegevuse kohta. Huvitav on siinjuures asjaolu, et kuritegevuse tase N.Liidus oli tunduvalt madalam, võrreldes kapitalistlike lääneriikidega, kuid nende arvukus suurenes, ja see ei läinud enam kokku tolleaegse sotsialistliku maailmavaatega.

* Arvatavasti oli Ando Leps ka esimene, kes püüdis oma Moskvas kaitstud kandidaadiväitekirjas (PhD)1982. aastal matemaatilise mudeli abil näidata kuritegevust põhjustavaid sotsiaalseid nähtusi süsteemselt.

* Oma 1991. a avaldatud monograafias, mida ta 1992. a Tartu Ülikoolis kaitses doktoritööna (DSc.iur.), uuris ta põhjalikult kuritegevust Eestis ja meie teadlaste seisukohti kuritegevuse seisundi kohta ning käsitles võrdlevalt 95 riigi kuritegevust (rohkem riike 1990. aastate alguses oma andmeid ei avaldanud) raskeima kuriteoliigi – tahtliku tapmise – kaudu, arvatavasti tehes seda esimesena maailmas. Selle artikli kaudu levis tema tuntus USA-s ja sealtkaudu kogu maailmas.

* A. Leps väidab, et õigus ja seadusandlus ehk positiivne õigus on kaks kardinaalselt erinevat nähtust, kus seadusandlus tuleneb õigusest. Kahjuks ei tehta selles vahet. Arvatakse, et õigus ja seadusandlus on üks ja seesama nähtus. A. Leps selgitab, et kapitalistil kui omanikul on õigus saada lisaväärtust ehk „maapealset jumalat“ tema erinevates vormides ilma tööd tegemata või siis suhteliselt vähese tööga. Tuleb meeles pidada, et lisaväärtus on eelkõige sotsiaalne kategooria, aga mitte majanduslik kategooria, nagu ekslikult arvasid prantslane G. Attaly, ameeriklane P. Sweesly, eestlane U. Mereste jt. Kapitalisti ehk omaniku õigust lisaväärtuse saamiseks seadustatakse seadusandlike aktidega. Palgatööline seda õigust ei oma. A. Leps tuletab meelde, et olemise tasandil on kõik konkreetne (näiteks süütegu või kuritegu), aga olemuse tasandil tõenäosuslik (näiteks kuritegevus). Selles kahjuks ei tehta vahet.

* Õiguserikkumine kui süütegu või kuritegu on positiivse õigusega, s.t juriidiliste seadustega vastuolus olev lisaväärtuse saamise viis ja see on maailmakirjanduses esmaöeldu. Kõik nähtused kuriteo tasemel uuritakse formaalse loogika meetodi alusel. Kuritegevust uuritakse aga dialektilise loogika meetodi alusel. Ka see on A. Lepsi poolt maailmakirjanduses esmaöeldu.

 * Ja see, A. Lepsi poolt maailmakirjanduses samuti esmaöeldu, kõlab järgmiselt: kapital kui positiivse õigusega ehk kehtiva seadusandlusega vastuolus olev lisaväärtus ehk „maapealne jumal“, on kuritegevus, ja jällegi vice versa – kuritegevus on kapital. Ilma kapitalita ei suuda kaasaegne kapitalistlik ühiskond eksisteerida, kuid tema sünnitatud vastaspool – kuritegevus (ei ole head ilma halvata ja vice versa,ei ole jumalat ilma saatanata, ja jällegi viceversa), on temaga paratamatult kaasnev nähtus.

* Jällegi esmakordselt maailmakirjanduses toob A. Leps välja kolm kriminoloogia (sotsioloogia) seadust kuritegevuse kohta, kusjuures need on „sobitatud kokku veidi teises, s.t sotsioloogilises vormis“ Isaac Newtoni kolme mehhaanikaseadusega. Kuid, nagu on teada, ütles Albert Einstein, et Newtonil puudub vähemalt üks „mehhaanika seadus“. See seadus A. Einsteini järgi on relatiivsusteooria alus. A. Leps on „kohandanud“ ka selle A. Einsteini poolt öeldud nn neljanda seaduse sotsioloogia distsipliinidele.

* A. Leps käsitleb samuti maailmakuulsa vene neuroloogi Vladimir Behterevi ja maailma esimese eestisoost neurokirurgiaprofessori Ludvig Puusepa seisukohti isiksuse kujunemisel, mis omavad erilist tähtsust kuritegevusest arusaamisel.

* A. Lepsi „Kaasaegse dialektilise kriminoloogia“ eessõnas kirjutab tuntud Peterburi õigusteadlane, professor Dr.iur Ilja Chestnov: „Võib täie tõsidusega konstateerida, et käesolev monograafia on maailma kriminoloogia ajaloos esmane teos, mille filosoofiliseks aluseks on dialektiline metodoloogia.“

* Ajavahemikus 2010–2016 on A. Leps avaldanud Viinis, Rooma Klubi ülemaailmses väljaandes seitse artiklit, mis haaravad peaaegu täielikult tema monograafiate „Modern Dialectical Criminology. A new perspective on study of criminology“ ja „Современнаядиалектическаякриминология“ tekstid ning ühe kolmandiku raamatust “Reflections and Remembrances of a Pupil of the University of Tartu”. Viimatimainitud raamatu digivariandi saadab Rooma Klubi ülemaailmne kirjastus kõikidele oma rahvusorganisatsioonidele. Rooma Klubi on maailma avalike organisatsioonide pingereas peale Rahvusvahelist Valuutafondi teisel kohal, kuid ÜRO ees.

* 2016. a novembri lõpus ilmus A. Lepsi ingliskeelne monograafia „Modern Dialectical Criminology. A new perspective on study of criminology“ (Tallinn 2016, 112 lk.). See monograafia on jätkuks 2015. aasta novembri keskpaigas Moskvas ilmunud monograafiale А. Лепс, Л.И. Спиридонов, И.Л. Честнов “Диалектическая криминология“ (331 lk.), kus esimene peatükk on A. Lepsi poolt kirjutatud „Диалектика и криминология“ leheküljed 5–94, ja Tallinnas, Euroakadeemias 2016. a ilmunud raamatule Андо Лепс «Современная диалектическая криминология» (150 lk.).

Nimetatud monograafiad on koostatud aastatel 2007–2016 kirjutatud artiklite põhjal. Äsja ilmus A. Lepsi raamat, mille eestikeelne pealkiri on „Ühe Tartu Ülikooli kasvandiku meenutusi“. See on otseselt seotud tema monograafiaga „Modern Dialectical Criminology“, aga samuti Tartu Ülikooliga, väikeriikide Eesti, Läti, Leedu ja Soome saatusega viimase saja aasta jooksul ning kogu selle perioodi maailma tähtsamate sotsiaal-majanduslike sündmustega.

Et öeldust saada enam-vähem tegelik tervikpilt, tuleb kõik eelöeldu väga tähelepanelikult läbi töötada, eriti viimasel ajal ilmunud A. Lepsi teosed. Ainult lugemisest jääb väheseks, sest maailmakuulsa saksa mõtleja G. W. F. Hegeli dialektilise loogika meetod (metodoloogia) on äärmiselt komplitseeritud. Kõik eelöeldu on peamiselt avaldatud erinevates riikides, nagu Läti, Leedu, Poola, Austria, Venemaa, USA, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Eesti jm vene, inglise, eesti, itaalia, saksa ja poola keeles.

Käesoleval ajal on Ando Leps Euroakadeemia (Tallinn) mittekoosseisuline konsultant. Ta on Eesti Rooma Klubi liige ja Eesti Vabariigi parlamendi (Riigikogu) pensionär – seega vaba mees teadusega tegelemiseks.

Lõpetuseks ütlen vaid niipalju, et oleks väga meeldiv, kui Eesti Vabariigi iseseisvuse 100. aastapäeval selle suursuguse auhinnaga pärjataks Ida-Euroopa kriminoloog, Eesti õigusteadlane Ando Leps.

JÜRI MARTIN,

Euroakadeemia rektor, akadeemik

Eesti Rooma Klubi liige

Oxfordi Akadeemilise Ühingu liige

Jaga |