Kui kaugele on võimalik taandareneda?

Kui joob isa, on majas õnnetus, kui joob ka ema, on katastroof. Kui bioloogilist isa ei olegi ja maja külastavad vaid ema joomingukaaslased, võib olla tegemist õudusunenäoga.

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest on probleemsete perekondade arv aasta-aastalt kasvanud. Perekondades jääb järjest vähemaks inimesi, kel oleks aega, tahtmist ja teadmisi laste kasvatamiseks.

Haridussüsteem on loodud selleks, et järeltulev põlvkond oleks meist parem, s.t targem, tervem, tugevam, töökam jne. On sobimatu rääkida Eesti heast haridustasemest, selle kõrgest kvaliteedist ja konkurentsivõimest, kui samal ajal alkoholitarbimises nii Euroopa kui ka maailma ulatuses vallutame järjest kõrgemaid pjedestaalikohti.

Suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtum laste kui kutsikate kasvatamisel ei ole ainukordne. Alates demokraatia võidukäigu algusest leiab analoogilisi näiteid praktiliselt igast omavalitsusest, ja sugugi mitte vähe.

Efektiivseimaks meetodiks perepoliitika tugevdamisel on üliliberaalse alkoholipoliitika muutmine rangeks.

Tugeva riigi aluseks on tugev ja toimetulev perekond. (Vt Eesti Keskerakonna valimisplatvorm „Eesti inimkeskseks" Riigikogu XII koosseisu valimistel.)

Meie praegune valitsus on aga jõudnud ajajärku, mil tuleb hakata oma senise valitsemisstiili vilju maitsma: Padaorg, lastekodupõleng, perearstide pöördumine, Keila hooldushaigla, hooldamata lapsed.

„Saak" tõotab olla rikkalik...

LIIDIA LUISKA, Lasnamäe, Tallinn

Jaga |