Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      07. juuni 2006


3. OSA

Nii Ameerika Ühendriikidel kui ka Euroopa Liidul on Kaspia mere piirkonnas energeetilisedhuvid, samuti on need Venemaal (aga ka Hiinal ja Iraanil). Kuna lõviosa regiooni naftaressurssidest kontrollib Aserbaidzhaan, võib täheldada nende riikide selget soovi omada häid suhteid eelkõige Aserbaidzhaaniga.
Viimastel kuudel toimunu põhjal võib täheldada, et USA poolehoid Aserbaidzhaanile kasvab ka Mägi-Karabahhia konfliktis. Vaatamata sellele on USA andnud Armeenialegi finantsabi tunduvalt rohkem kui Euroopa Liit.

Vastavaid inspektsioone läbi viiv OSCE on oma raportites seniajani kinnitanud, et Armeenia keskvalitsus ei ole otseselt seotud Mägi-Karabahhia etnilise ümberasustamisega, küll aga on sellega otseselt seotud Mägi-Karabahhia kohalikud võimud.
Minu sellekohasele küsimusele nii etnilise ümberasustamise kui ka võimaliku referendumi kohta Mägi-Karabahhia staatuse suhtes vastas Armeenia president Robert Kocharjan lahkelt, et kõik soovijad võivad Mägi-Karabahhiasse tagasi pöörduda. Mu lisaküsimusest selle kohta, kuhu tagasipöördujad saavad minna, sest paljude kodud on hävinud, läks president seekord kahjuks mööda.

Dialoog ähvardab katkeda

Vastupidiselt ootustele-lootustele ja rahvusvahelistele pingutustele on Armeenia–Aserbaidžaani suhted viimastel kuudel kahjuks pidevalt halvenenud.
1. märtsil deklareeris president Alijev, et kõnelused Armeeniaga „on surnud" ja kutsus Mägi-Karabahhiat vabastama "iga hinna eest". Armeenia president Kocharjan vastas seepeale, et kui Aserbaidžaan loobub edasistest läbirääkimistest, siis tunnustab Armeenia ametlikult (de jure) Mägi-Karabahhiat. Varem on Armeenia seesugustest avaldustest püüdnud hoiduda, kinnitades, et Armeenial ei ole kavatsust Mägi-Karabahhiat esimesena tunnustada. Nüüd aga soovib Armeenia, et Mägi-Karabahhia juhtkond saaks samuti läbirääkimistelaua taha kutsutud.
Tunnustamata Mägi-Karabahhia vabariigi president Arkadi Ghukasian teatas 18. veebruaril, et kuna läbirääkimised ei ole senini vilja kandnud, võib Mägi-Karabahhia juhtkond avaldada Armeeniale survet iseseisva riigina tunnustuse saamiseks.
Kahe riigi vahel teravnenud hoiakuid arvestades kardavad poliitikud ja rahvusvahelised analüütikud, et Aserbaidžaan võib astuda sõjalisi samme Mägi-Karabahhia taas enda kontrolli alla võtmiseks. Sellisest võimalikust stsenaariumist kõneleb asjaolu, et mõlemad riigid on 2006. aastal märkimisväärselt suurendanud oma kaitse-eelarvet. Iga hetk võib üks osapooltest läbirääkimislaua tagant üles hüpata. Nii Euroopa Liit kui ka Minski grupp teevad tõsiseid pingutusi, et seda ei juhtuks.

Revolutsiooni küpsemine

Tulenevalt nii oma geograafilisest asendist kui ka kehvadest suhetest naaberriikidega on Armeenia poliitilis-majanduslikult käsist-jalust seotud. Armeenia ametlikud võimud deklareerivad küll 10–15protsendilist majanduskasvu aastas, kuid peamiselt liberaalseid vaateid jagavad opositsioonijõud (nii vähe kui Armeenias opositsiooni ülepea on) seda ei usu, väites, et valitsus manipuleerib statistikaga teadlikult.
Opositsiooni hinnangul ripub ka meedia täielikult valitsuse lõa otsas. Sellest kõneleb asjaolu, et opositsioonil on meediasse pääsu võimalused väga limiteeritud. Teadaolevalt tegutseb Armeenias küll üle 3000 valitsusvälise organisatsiooni, kuid nende väljavaated uusoligarhide poolt ellu viidavat poliitikat mõjutada on tühised. Sellest hoolimata on opositsioonijõud veendunud, et Armeenia ühiskonnas küpseb Gruusia eeskujul tasahilju revolutsiooniline situatsioon.

(Järgneb)
Foto - TOIDUTURG MÄGI-KARABAHHIAS: Poliitilisel turul aga teeb USA sissemakseid nii Armeeniale kui ka Aserbaidzhaanile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)