Nädala juubilar TIINA JÕGEDA 55

Tiina Jõgedal oli algusest peale õnne ses mõttes, et ta valis töökohaks ajalehe Eesti Ekspress, mis ilmub tänini. Ekspressi peetakse lausa Eesti ajakirjanduse lipulaevaks, tänu millele on Tiina Jõgeda end kirjutanud Eesti ajakirjanduse ajalukku. Aastal 1997 valisid lugejad Ekspressi ajakirjaniku Tiina Jõgeda ajakirjanikeliidu korraldatud konkursil Eesti parimaks trükiajakirjanikuks. Kaks aastat hiljem ilmus temalt Tartu Kommertspanga asutaja Rein Kaarepere elulooraamat „Saldo”.

Eesti Ekspressist on viimase ligi 30 aasta jooksul läbi käinud sadu inimesi, aga Tiina Jõgedal on olnud õnne jääda tööandjale, Ekspressi asutajale Hans Luigele truuks. Lisaks Priit Hõbemägile ja Madis Jürgenile on Tiina Jõgeda kolmas, kes püsib rivis väljaande algusaegadest. Tõsi, Hõbemägi ja Jürgen tegelevad edasi päevakajaliste teemadega, kuid Jõgeda on keskendunud sellistele igavikulistele teemadele nagu õnn ja armastus.

Tiina Jõgeda on Ekspressiga seotud nüüd juba peaaegu 30 aastat. See on pikk aeg, kui arvestada, et psühholoogid, kellena see naine nüüd tegutseb, soovitavad töökohta vahetada iga 5–10 aasta tagant. Aga ju siis on Jõgeda leidnud Ekspressis oma õnne ehk selle, mille uurimisele on ta pühendunud viimased viisteist aastat.

Kui Jõgeda sellised päevakajalised teemad nagu korruptsiooni paljastamise sinnapaika jättis ja õnnest hakkas kirjutama, mõtlesid paljud teda tundvad ajakirjanikud, et ta on lolliks läinud. Aga see oli eksitus. Nüüd on Jõgeda kirjutanud Ekspressis oma „Õnne valemi” kolumni juba üle kümne aasta ja teda peetakse selles valdkonnas autoriteediks.

Aastal 2011 ilmus Tiina Jõgedalt raamat „Õnne valem”, mis põhineb ilmunud artiklitel. Autori sõnul on igal inimesel oma sisemine rütm, mille järgi ta valib oma elustiili, ja kui tal ka tegelikult on võimalik selle järgi elada, on inimene palju õnnelikum. „Kahjuks me ei saa elada oma rütmide järgi, aga inimesel on oma sisemised rütmid. Inimesed, kes tahavad hommikuti kaua magada ja kelle unevajadus on suurem, peaks saama elada oma vajaduste järgi,” märgib ta.

Tiina Jõgeda on enda kohta ise kirjutanud, et on lõpetanud Professionaalse Psühholoogia Erakooli psühholoogilise nõustajana, pidanud kõrgkoolides loenguid psühholoogiast ja kirjutanud artikleid. Tema nõustamispraktikas sagedamini käsitlemisele tulnud teemad on isiksuse areng ja arengukriisid, depressioon, ärevushäired, pere- ja paarisuhted. Tal on oma psühholoogilise nõustamise erapraksis ja ta võtab inimesi vastu oma kontoris Tallinna kesklinnas.

 Õnne teema paelub elu jooksul paljusid inimesi. Näiteks teoloog ja filosoof Toomas Paul võrdleb õnne koogiga – parima koogi retsept on samasugune nagu õnne valem; mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Samas peab Toomas Paul Tiina Jõgeda õnneraamatut eriliseks, kuna see on emotsioonide metakulinaaria. Jõgeda oskab tänu oma ajakirjanikukogemustele muuta teemad arusaadavaks ja huvitavaks. Ta tutvustab kümneid koolkondi, jagab infot psühholoogia köögipoolelt ning pakub lisaks muhedat lugemist. Täpselt nii nagu ka ajakirjanduses, kus soolasele supile ja praele lisaks peab pakkuma midagi head – magustoitu.

Kolleeg Priit Hõbemägi, kes näib olevat samuti oma õnne Ekspressis leidnud, märgib, et tihtipeale ei saa inimene aru iseendastki, rääkimata siis teistest. Tema väitel aitab Jõgeda inimesel endast paremini aru saada.

Ettevõtja Alar Tamming tunnistab, et kuigi õnnelikkusse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, on õnne uurimine jäänud kahjuks psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeldakse depressiooni, enesetappude ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Jõgeda püüab seda tühikut täita. Tema mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega aitavad mõista, et peale välise ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna ongi peidetud õnnelikkuse võti.

Tiina Jõgeda on õnne valemit lahates öelnud, et lisaks armastusele on väga tähtis tänulikkus. Need inimesed, kes oskavad enda jaoks mõtestada, kui tänulikud nad on mingite asjade üle oma elus, on õnnelikud inimesed. Inimene võib olla tänulik oma emale, tänulik tervise eest, tänulik selle eest, et inimene saab olla, kus ta on. „Kui iga päev oma päeva selliselt kokku võtame, annab see suure õnnetunde igaks päevaks,” märgib Jõgeda, „sellest räägitakse aga kahjuks vähe.”

 Lisaks muule on Tiina Jõgedale pakkunud huvi Anatoli Kašpirovski fenomen. Kašpirovski oli ligi 30 aastat tagasi Nõukogude Liidu Kesktelevisioonis tuhandeid televaatajaid köitnud imeravitseja ja psühhoterapeut.

Jõgeda sõnul oli Kašpirovski nähtus omas ajas ning tema kuulsus ja mõju tulenesid eelkõige sellest, et ta sattus nimelt sellesse aega, 1980-ndate lõppu. „Nõukogude inimesed olid nii näljas, nad ei olnud saanud aastakümneid rääkida oma hingeelust, vaimuelust. Sellest räägiti ainult köögilaua taga,” märgib Jõgeda. „Selliseid saateid ei olnud, kus oleks ette võetud isiksuse arengu või ravitsemise teemasid. See kõik tuli tühjale ja söötis maale, ja publik oli väga tänulik selle eest.”

Eelnevalt oli Kašpirovski töötanud 25 aastat psühhoneuroloogiahaiglas psühhiaatrina. Ta valdas inimeste psühholoogia mõjutamise ja inimestega manipuleerimise tehnikat. Ta oli professionaal, oma töös suurepärane. Tänu meediakuulsusele valiti Anatoli Kašpirovski Venemaa riigiduumasse, edasi läks ta Ameerikasse. Praegu käib ta aeg-ajalt Venemaal esinemas.

 Psühholoogia valdkond on tänapäeval üha olulisem. Lääneriikides olid inimesed aastakümneid kasutanud psühholoogide abi. Nõukogude Liidus midagi sellist ei olnud, ja kui inimesed murdusid, pandi nad hullumajja. Kašpirovski oli klassikaline psühholoog, mitte hüpnotisöör. Ta ravis väidetavalt oma sõnadega psühholoogilistest hädadest terveks 10 miljonit inimest. See on tõenäoline, sest paljud tervisehädad alluvad sõnale, enesesisendusele ja meditatsioonile. Kui tema oli see isiksus, keda vaataja uskus, ja vaataja oli andnud oma alateadvusele korralduse nüüd selle saatega terveks saada, siis ta võis ka vabalt saada terveks, tunnistab Jõgeda. Tema väitel õpetas Kašpirovski lihtsaid asju: jää iseendaks, kuula iseennast, ole see, kes sa oled. Kõik see on tänapäeval enesestmõistetav ja seda võib lugeda igast eneseabiõpikust.

Ka praeguses meditsiinis toetutakse Jõgeda sõnul sellele, et väga paljud haigused on iseravitavad – eneseteraapia ja usuga. Üks hea näide on platseebo-efekt – kui inimene terveneb ka suhkrutableti abil. Inimese teadvust on vähe uuritud ja seoses sellega peetakse teadvuse uuringuid 21. sajandi uuringuteks. „Kuhu me nendega jõuame, mida me sealt veel leida võime – kes teab,” tunnistab Jõgeda.

Jõgeda on seisukohal, et normaalne inimene peaks tundma kõiki tundeid, nii häid kui ka halbu. Hea enesetunde tagab tasakaal. Juba vanadelt roomlastelt on pärit kõnekäänd „terves kehas terve vaim“. Juba siis teati, et tervis tähendab tasakaalu füüsilise keha, meelte, mõtete ja tunnete vahel. Igaüks on kogenud, et kui kasvõi nohu-köha kimbutavad, siis on raske jääda heatujuliseks. Ja vastupidi: optimistlik ja positiivselt mõtlev inimene paraneb haigustest kiiremini. Tänapäeva meditsiiniuuringud kinnitavad, et paljude haiguste kulg sõltub inimese mõttemaailmast: kui haigusega võitleja suudab tööd teha oma tunnete ja alateadvusega, võib paranemine osutuda kergemaks.

Üha enam räägitakse sellest, et kõige parem arst ja tervendaja on inimene endale ise: eluviisidest ja harjumustest sõltub väga palju, kas haigused pääsevad organismi kallale või mitte. Ning kui siiski on midagi korrast ära, siis saab inimene ise oma toitumistavasid ja igapäevaseid harjumusi korrigeerides paljudest hädadest jagu. Teadmisi õigetest eluviisidest ei omanda inimene sünniga, neid tuleb õppida. Õnneotsingud on eneseotsingud. Õnnelik olemiseks peab inimene õppima tundma iseennast.

Tänane juubilar Tiina Jõgeda aitab meid selles õppimises.

INNO TÄHISMAA

Jaga |