Ansipi valitsus asus pidama laenuorgiat

Rahandusministeeriumi prognoosist selgub, et laenuvajadust jätkub ka tulevaks ja ületulevaks aastaks. 2011. aastal peaks tarvis minema koguni 6,6 miljardi kroonist rahasüsti. Kolme aasta peale kokku tuleks laenata üle 13 miljardi krooni. Stabiliseerimisreservis aga on hetkel 4,7 miljardit krooni. Mullu suvel võttis valitsus umbes poole stabiliseerimisreservist kasutusele.

Seega on riigieelarve kulud tulusid oluliselt ületamas. Kui riik peab laenama toimetulekuks, siis on Ansipi valitsus ikka kehvasti majandanud küll.

Ometi ei päästa riigikassat miinustest ei 5 ega 10 miljardi krooni laenamine, sest valitsus on lasknud nii ametnike kui ka töötute armeel kasvada üle mõistuse suureks. Ainus võimalus olukorda leevendada oleks valitsuse initsiatiivil kärpida riiklikke kulutusi ja lõpuks ometi hakata looma tavainimestele töökohti.

On tõsiasi, et laenu abil soovib riiklik ametnikkond jätkata oma priiskavat elustiili. Te vaid vaadake näiteks Eesti välisministeeriumi suurt isikkoosseisu aadressil www.vm.ee/?q=et/node/8). Milline meeletu kogus lauaülemaid, talituste ja osakondade juhte, büroobosse, referente, spetsialiste, kes töötavad Aafrika, Okeaania, Ladina-Ameerika ja teiste maailmaosade suunal! Palju avalikkus teab nende lauaülemate ja büroojuhtide viimastel aastatel saavutatud töövõitudest? Mitte midagi. Küll on  teada, et neis ametkondades töötavate inimeste palgad on sellised, millest tavatööline Eestis võib üksnes fantaasiarikast und näha. Lisaks kattuvad paljude Välisministeeriumis töötavate inimeste tööülesanded Kaitseministeeriumi ametnikearmee tööülesannetega, kellele makstakse omakorda meeletult kõrgeid palku. Oma ülesehituselt ja välisfassaadilt meenutab Eesti Välisministeerium praegu USA Riigidepartemangu. Sellist toretsemist ja suurustlemist on aga kallis ülal pidada.

Pole siis ime, et nüüd, kus riigireservid on ära kulunud, on Ansipi valitsuse ainsaks lahenduseks, kuidas seda ametnikehulka üleval pidada, miljardite kroonide laenamine. Selle laenuorgia peab omakorda kinni maksma maksumaksja, kelle turjale pannakse üha krõbedamad maksud.

Eesti elab siiani illusiooni kütkeis, kus tahetakse olla võrdväärsed USA või Saksamaaga. Just selle illusiooni järele joostes võetaksegi miljardeid kroone laene.

On raske mõista, milliseid laiemaid eesmärke täidab pisikeses Eestis välisministeeriumi meeletult suur ametnikkond. Eesti eesmärk ei tohiks olla mängida suurriiki, kus tegutsevad tähtsad 4. büroo (Aafrika,Lähis-ja Kesk-Ida ning Ladina-Ameerika) lauaülem või 3. büroo (Kesk- Euroopa ja Balkan) juht. Väärikad ametid küll, aga paraku ebaefektiivsed ja kulukad pisikese Eesti seisukohast vaadatuna. Eesti on muutunud peaminister Ansipi juhtimisel illusioonide kütkeis olevaks väheste ideaalidega riigiks.

INDREK VEISERIK, Kesknädala uudistejuht

[esiletõste]   Laenu abil soovib riiklik ametnikkond jätkata oma priiskavat elustiili.

Jaga |