Kalevani ehk Tallinna juubelitest ja nimedest

JAAN NIIN,      04. august 2004


Iidse eesti rahva ja noore Eesti Vabariigi pealinnal on mitu juubelit. Suurim neist on seotud vanimate inimasustuse jälgede leiuga Keldrimäel, tänaseks juba looja karja läinud Härjapea jõenire kaldal. Leiu vanuseks on teadlased välja rehkendanud 3500 aastat ja seda "juubelit" võime pidada järgmised 500 aastat järjepanu, et siis hakata tähistama samal viisil 4000 aastat jne.
Järgmine väiksem juubel tuleneb sellest, et 1154. aastal kandis Sitsiilia kuninga õukonna araablasest geo- ja kartograaf al-Idrisi oma maailmakaardile Tallinna, Qlwni (s.t Kalevani ehk Koluvani ehk Kolõvani) nime all. Ja 69 aastat hiljem nimetab Vene kroonika 1223. aastal seda linna Kolõvaniks. Nii on meie pealinnal tänavu juubel – möödub 850 aastat meie ugriliku Kalevani esmamainimisest.
1219. aastal vallutas Taani kuningas Valdemar II meie praeguse Tallinna, kuid Lindanäsi nimetuse all. Rootsi sõna linda tähendab põllunduses sööti ja näs – neeme. Seega tõlkes on tegemist Söötneeme ehk Kesaneemega. Sakslased mugandasid selle Lindaniseks. Ju siis tollasest "euroliidust" tulijatele avanes trööstitu pilt "üleskündmata uudismaast".
Kuid 1536. aastaks oli vaatepilt muutunud ilusamaks, kui selle linna nimeks sai esmakordselt Tallyn. Rootsikeelne tall tähendab eesti keeles mändi. Liite -yn tähendust peaksid keeletargad selgitama. Ehk viitab see noortele ja kiduratele puudele. Arvan, et meie pealinna nimi tuleneb mändidest, mida rohkesti praegugi kasvab nii linna sees kui ümbruses. Nii võib sõna Tallyn, tõlgituna eesti keelde, olla kas Männilinn või Männike. Taanilinna versioon tundub olevat väga habras, sest tollastel eestlastest orjadel polnud võimalust linna asjus kaasa rääkida. Pealegi kirjutati veel üsna hiljuti eesti keeles praeguse Taani asemel Dani-maa (O. W. Masing, 1823) või Daani, mis tulenes põhjamaisest ametlikust riigi nimest Danmark. Miks ei kirjutatud siis 1536. aastal nimetuse Tallyn asemel Dallyn või kogunisti Danlyn ?!

P.S. Meie meedia-"trombidelele" teadmiseks, et juba 1952. aastal ilmunud ajalooraamatus on kirjas: "1154 – Kolõvani (Tallinna) esmakordne mainimine kirjalikes allikais." Siis jäi linna 800. juubelini kaks aastat ja Stalin oli veel elus ning Hruštšov ei osanud aimatagi, et temast võiks saada uus gensek ehk punatsaar. Nii pole ka alust siduda tollase 800. juubeli tulekut Hruštšoviga.

Oma sünnilinna juubelite puhul õnnitledes,

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)