Edgar Savisaar: Liigume kaheparteisüsteemi poole

07. detsember 2005


Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare esinemisest erakonna volikogul 3. detsembril Sillamäel

Valimised on läbi ja selleks korraks jälle rahu majas. Mida räägivad meile rahva meeleolust viimased Emori küsitluse tulemused.
Esiteks seda, et Keskerakonna reiting tõuseb ka siis, kui me oleme valitsuses. Valitsuses olles on harjunud rahva toetust kaotama need, kes valimistel lubavad üht ja võimule saades teevad midagi muud. Meie oleme teinud seda, mida lubasime ja nii lihtne see meie reitingu tõusu seletus ongi.
Elu on näidanud, et Keskerakonnaga koos on kasulik võimul olla ka meie partneritel. Kolmikliiduga rappa vajunud Reformierakond hakkas uuesti tõusma koos meiega 2001. aastal. Koos meiega kerkib nende reiting nüüdki. Ja ka Rahvaliidu maine pole meiega koos valitsedes kannatanud – Emoris on Rahvaliidu number küll traditsiooniliselt madal, kuid nende tublile valimistulemusele valdades aitas Toompeal meiega koos võimulolek kindlasti kaasa.
Kui valimised toimuksid praegu, saaks Keskerakond Riigikogus ligilähedaselt sama palju kohti nagu 2003. aasta märtsiski. Toona saavutasime selle pärast rasket valimiskampaaniat, praegu oleme sel tasemel ilma kampaaniat tegemata.
Praeguses Riigikogus pole enam sisuliselt alternatiivi valitsusele, kus on Keskerakond. Opositsiooniparteidel Riigikogus olevad kohad ei ole enam kaetud valijate usaldusega. Kui valimised toimuksid täna, ei ületaks jätkuvalt Riigikogus suurima fraktsiooniga Res Publica enam isegi valimiskünnist.
Ma ei oska öelda, kui palju me peame oma toetuse eest tänu olema parteidele, kes Keskerakonnale on meeleheitlikult vastandunud. Keskerakonnale vastandumine pole neile kindlasti toetust juurde andnud. Ennastohverdava meile vastandumise kursi asemel oskan soovitada kõigile koostööd meiega.

Emori küsitlusest nähtub, et Eesti on liikumas kaheparteisüsteemi suunas. Kaks liidererakonda on ülejäänutest lahti rebinud ning vahe suureneb. Keskerakonnal üksi on juba sama palju toetajaid kui neljal muul parlamendiparteil kokku. Riigikogus on neil praegu küll kohti Keskerakonnast ligi kolm korda rohkem, kuid seda ainult kuni järgmiste valimisteni.
Mitmes mõttes mõõdukamaks muutunud Reformierakond on retoorikas tulnud paremalt servalt tsentri suunas ning muutumas klassikaliseks rahvaparteiks. Lisaks puhtliberaalsetele teesidele (kutseline kaitsevägi) kostab Reformierakonna poliitilisest helistikust üha tihedamalt traditsiooniliselt Isamaaliidu poliitikasse kuulunud noote nagu kohustuslik usuõpetus ja kiriku roll ühiskonnas. Reformierakonna toetuse tõus tulebki osalt Isamaaliidu arvelt.
Keskerakond pole oma asukohta poliitika parem-vasak skaalal muutnud, jäädes endiselt tsentrisse ja tsentrist vasemal asuvaks rahvaparteiks, millel on hulga toetajaid kõigis elanikkonna rühmades.
See, mis meil on kujunemas, pole muidugi Briti ega Ameerika stiilis kaheparteisüsteem, kus võim vaheldub kahe suure partei vahel. Mitmes mõttes meenutab meie praegune Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus tekkinud suurt koalitsiooni Saksamaal. Esiteks on mõlemas valitsuses kaks kõige populaarsemat erakonda. Mõlemad valitsused on oma poliitikas tsentristlikud, kuid üks partner on selgelt tsentrist vasema ja teine parema kaldega. Selline koalitsioon vastab suurimate valijarühmade ootustele. Sellised koalitsioonid tekivad suurte ülesannete lahendamiseks, kui rahvas leiab, et enam ei piisa ainult parem- või vasakpoolsest koalitsioonist.

Milline on meie võit?
Reformierakond on kuulutanud, et läheb Riigikogu valimisi võitma. Kui võiduks lugeda enim häälte saamist, siis Keskerakond on seni võitnud kahtedel valimistel järjest. Meie valijad on sellega harjunud, meilt oodatakse enamat. Reformierakond on Keskerakonda seni valimistel võitnud ainult ühel korral – 1995. aastal. Nende hääletajate osakaal ühiskonnas on jäänud toonasele (16,19%) tasemele, meie oleme aga järjest kasvanud (toona 14,17, praegu 24%).
Keskerakonnal oleks põhjust rääkida suurest võidust siis, kui meil õnnestub terves Eestis korrata seda, mis õnnestus Tallinnas ja mitmes teises Eesti linnas. See on poolte saadikumandaatide saamine. Paljuski sõltub selle saavutamine meist enestest. Selle nimel tasub tööd teha.

Keskerakonna poliitika

Rahvaalgatuse seadustamine
Põhiseaduse kohaselt on kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas. Seda võimu on rahval võimalik teostada aga ainult üks kord nelja aasta jooksul, kui toimuvad Riigikogu valimised.
Inimestel peab olema rohkem võimalust olulistes riigiasjades kaasa rääkida. Eriti tekib selline vajadus, kui riigivõim läheb rahva tahtega vastuollu. Me kõik mäletame, kui aktiivselt osalesid inimesed allkirjade kogumisel elektrijaamade erastamise vastu ja pensionide tõstmise poolt.
Meie usume Eesti rahva tarkusse teha oma valikuid vastutustundlikult ning õiglaselt. Keskerakond peab vajalikuks muuta põhiseadust, et seadustada rahvaalgatuse õiguse andmine vähemalt 25 000 Eesti kodanikule. Pean seda oluliseks põhiseaduse muudatuseks, mis aitaks ületada lõhe rahva ja riigi vahel ning muuta seadusandlus inimkesksemaks ning seega usaldusväärsemaks.

Areng vajab fondi
Eesti on juba aastaid otsinud oma Nokiat, kuid ühiskonnas napib säravaid ideid. Oleme sunnitud pealt vaatama, kuidas meie edumeelseimad inimesed ning ideed liiguvad riikidesse, kus arenguks ja maailmaturule jõudmiseks on loodud paremad tingimused. Paigalseis tänases olukorras on tagasiminek.
Kui ma 1987. aastal koos toonaste võitluskaaslastega IME ideed tutvustasin, oli vähe neid, kes uskusid, et see kunagi teoks saab. Täna oleme pisut sarnases olukorras. Eesti vajab visiooni ja strateegiat, et arenenud maailmale järele jõuda. Usun, et arengufondi tegevuse käivitamine algaval aastal on oluline ja vajalik samm selle poole. Fondi ülesanne on uuenduslike ideede leidmine, investeerimine ja nende arengule kaasa aitamine.
Fondi kaudu kavandatakse viie aasta jooksul investeerida kuni miljard krooni (sh 500 miljonit erakapitali) suure kasvupotentsiaaliga alustavatesse teadmis- ja tehnoloogiapõhistesse ettevõtetesse.
Fondi eesmärk on toetada ja esile kutsuda muutusi Eesti majanduses, mis aitavad saavutada ekspordi kasvu ning uute kõrgeltkvalifitseeritud töökohtade loomist.
Me ei saa lubada illusiooni, et ilma arengufondita õnnestub Eestis luua teadmistel põhinev majandus.
Otsene mõju majanduskasvule on ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisel. Eesti Teadusfondi eelarve kasvab järgmisel aastal ligi veerandi võrra.

Panus haridusele
Homse majanduskasvu aluseks on tänased haridusotsused. Kutsehariduse tugevdamine on parim võimalus aidata Eesti välja olukorrast, kus mitmel pool valitseb mitte niivõrd tööpuudus, vaid hoopis tööjõupuudus. Kui me ei tee täna kulutusi kutseharidusele, siis oleme mõne aasta pärast sunnitud kulutama järjest rohkem töötu abirahadele ja toimetulekutoetustele.
Pärast seda kui Res Publica tõstis kutsehariduse eelarvet viimati ühe protsendi võrra, tõuseb nüüd kutseharidusvaldkonna eelarve 23 protsendi võrra ehk 222 miljonit krooni.
Õpetajate palga osas oleme teinud 2006. aastast panuse palga alammäärade tõusule 23 protsendi võrra, sest meie hinnangul ei saa õpetaja sissetulek sõltuda ainult koolidirektori või omavalitsuse suvast. See tähendab, et alammäär kasvab ligikaudu 1200–1900 krooni õpetaja kohta. Oleme võtnud eesmärgiks tõsta õpetajate palka kiiremini, kui tõuseb riigi keskmine palk ja see tähendab, et järgmise aasta eelarvet tehes on meil kavas ulatuslikum palgatõus.
Järgmisel aastal eelarvet tehes soovime suurendada riigieelarvest toetust lastevanematele õppevahendite muretsemiseks, sest töövihikud kallinevad pidevalt ja nende muretsemine on vanematele raske koorem. Õigupoolest olime esimesed, kes tõid koalitsioonileppe abil koolitarvete maksumuse küsimuse teravamalt avalikkuse ette.

Kultuur kõigile
Keskerakond tahab rohkem ja paremat kultuuri. Seda eesmärki kannab meie algatus kehtestada kõigile kultuuriüritustele ühtlane viieprotsendine käibemaksumäär. Avaliku arvamuse uuringu kohaselt segavad kultuuri tarbimist põhiliselt liialt kõrged piletihinnad. See näitab, et inimesed janunevad kultuuri järele, kuid sellest osa saamine pole paljudele lihtsalt taskukohane.
Madalama käibemaksumäära kohaldamine aitab pidurdada edasist piletihinna tõusu ning soodustab mitmekesisemate ja uute kultuuriürituste pakkumist – seega suureneb tarbija valikuvõimalus.

ORAS vajab muutmist
Riigikogus seisab üle kolme aasta Riigikohtu otsus, mis kohustab seadusandjat viima omandireformiseaduse kooskõlla põhiseadusega. Jutt käib sellest kuulsast ORASe paragrahvist 7 lg 3, mis ei luba baltisaksa ümberasujatele nende Eestis asunud vara tagastada enne, kui on sõlmitud riikidevaheline leping.
Seda lepingut ei ole tänase päevani. See seadusesäte kehtib seega tänase päevani. Ümberasujatele vara tagastamine Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel ei ole võimalik. Kui seda on tehtud, siis on seda tehtud seadusevastaselt.
Keskerakond tahab Riigikohtu otsust täita – Riigikogul tuleb ühemõtteliselt otsustada, et ümberasujatele vara ei tagastata.

Lähtume solidaarsusprintsiibist
Järgmine kevad tuleb eakatele inimestele teisiti. Aprillis jõuab lõpule Keskerakonna kavandatud ulatuslik pensionireform, mille tulemusena tõuseb keskmine pension 3000 kroonini. Vähem kui aastaga on keskmine pension tõusnud 700 krooni võrra. Kunagi varem ei ole Eesti riigis olnud nii ulatuslikku pensionide tõusu.
Keskerakond on toonud poliitikasse mõtteviisi, et riigi arengu vältimatuks tingimuseks on ühiskonnas valitsev tugev solidaarsusprintsiip. Inimeste heaolu tagab tasakaalustatud poliitika, kus ettevõtjate kõrval arvestatakse töötajate huvidega ning vastandamise asemel hoolitakse nii noortest peredest kui ka eakatest inimestest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (51)