Suhkrutrahv tavakodanikule arusaamatu

Leonhard Pruus,      21. september 2005


On hea, et riik pöördus Eestile odava suhku ja teiste ainete ostu eest määratud trahvi vaidlustamiseks ELi kohtu poole. Lihtkodanikule paistab absurdne, kui müüja pakub piiramatult teiste omast odavamalt kaupa ja seejärel nõuab aegade järel müüdule lisahinda. Kui tehing oligi mingite tingimustega reguleeritud (millest rahvas ei olnud informeeritud), jäävad seletamatuks küsimused: kellele oli kasulik müüa sihtriikidele üliodavaid toiduaineid, miks just põllumajandustoodangut, miks just ELi kandidaatriikidele nende liikmeks ettevalmistamise perioodil.
Riigi põllumehest kodanik leiab, et selline moonutatud hindadega naturaalmajanduses kauplemine teenis eesmärki kahandada tulevaste liikmesriikide tootmisvõimet ja konkurentsi. Miks Eesti pidi loobuma oma suhkru-, margariini-, kartulitoodete tehaste ehitamisest, sulgema suure osa piima- ja lihatöötlemisvabrikutest, jätma kasutamata kuni kolmandiku riigi rahvuslikust loodusressursist rohumaast. Et suruda maha konkurents, muuta maa hind üliodavaks ja avada tee selle hulgi omandamiseks väliskapitalile?
Tavakodanik ei tea, mida täpsemalt tahab Eesti vaidlustada selles suhkruloos. Minu arvates tuleb apelleerida põhimõtetele, millega on rikutud vabakaubanduse reegleid ja tavasid, kehtestatud ühepoolseid tingimusi. Kokkuvõttes on tulemused kohutavad, oleme lühikese ajaga kaotanud poole sündivusest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)