Ansip rääkigu rahvale tõtt

Oleme Euroopa viie rikkama asemel jõudnud maailma majanduskukkujate esinelikusse - koos Läti, Leedu ja Armeeniaga. Samas ligi sajas riigis majandus juba kasvab. Maailmamajanduse taastumine on alanud, kuid meie ikka veel tammume paigal. Mis veel hullem - hakkasime ju kukkuma enne teisi. 2007. aastal kahanes majandus üldse vaid viies riigis, mille hulka kuulus esimeste langejate seas Eesti. Möödunud aastaks prognoosis majandusministeerium 2,7-protsendist majandustõusu, langesime aga kolmandas kvartalis koguni 16,6 protsenti.

Aeg on rahvale välja öelda, et globaalne kriis lihtsalt võimendas meie hoopis varem alanud sisekriisi ja riigivalitsemise tasakaalustamatust.

Mida toob tiigriaasta?

Konjunktuuritegelased, eksperdid ja analüütikud prognoosivad ühtmoodi peatset majandustõusu. Nii nagu paari aasta eest räägiti vahetpidamata „pehmest maandumisest". Kes vastupidi arvas, kuulutati peaaegu et riigivastaseks. Kui uskuda peaminister Ansipit, siis toob alanud aasta kaasa majanduslikud kasvuprotsendid ja kindlustunde suurenemise. Meie konservatiivne eelarvepoliitika olevat kogu Euroopale eeskujuks. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile 2011. aastaks Euroopa Liidu suurimat majanduskasvu. Elame -- näeme!

Hetkel on aga tõsiasi see, et 1. jaanuarist tõusid taas maksud ja meie riik jäi  veelgi õhemaks. Veel viimasel hetkel detsembris, enne riigieelarve vastuvõtmist, saadeti kiirkorras arutlusele alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, kuid lõpphääletusega tõsteti muu hulgas  ka elektri- ja kütuseaktsiisi. Muudatus ilmus seaduseelnõusse kolm päeva enne seaduse vastuvõtmist. Lähenevas jõulusaginas ajakirjanikud ei teinud sellest märkama, seda enam, et see polnud läinud aastal esimene kord aktsiise tõsta.  Meenutaks, et viimati tõsteti mootorikütuse, maagaasi ja alkoholi aktsiisi just lõppenud aasta suvel, kuus kuud ennem. Maagaasile tuli otsa veel ka käibemaks, mis alles 2007. aastal oli vaid 5 protsenti. Aktsiiside ja kaudsete maksude tõstmisega see valitsus  ka alustas, olgugi et Riigikogu valimised võideti lubadusega makse alandada.

Aktsiisid Euroopa nõuetest suuremaks

Kui varem tõi valitsus aktsiiside tõstmise põhjuseks Euroopa nõuded, siis täna võime öelda, et nii elektri kui ka kütuse aktsiisid on meil Euroopa Liidu miinimumnõuetest mitmeid kordi kõrgemad. Elektriaktsiis kodutarbijale 5 ja äritarbijale 9 korda ettekirjutatust suurem. Samuti mootorikütus. Ent eriotstarbelise kütuse puhul, mille hind maarahvale eriti korda läheb, ületas Eesti valitsus Euroopa miinimumnõuet koguni üle 5 korra. Järsk tõstmine tehti ära vaid mõni päev pärast põllumeeste piketti Toompeal. Eks ikka karistuseks, nagu Mahtra sõjas.

Kuid taaskord tõuseb ka elekter ligi 8%, sest aktsiisidele lisandub veel taastuvenergia-tasu ja Eesti Energia jaotusvõrkude tasu hinnatõus.

Külm talv on alles alanud ning kodukütmiskulude suurenemisega kujuneb üle 130 tuhande töötu olukord lähikuudel äärmiselt teravaks.

Pole meil ju näiteks Norras kehtivat 26 000 Eesti krooni suurust töötukindlustuse kuutoetust, mida makstakse kahe aasta jooksul. Või Taanis seadustatud neli aastat järjest makstavat töötuse kindlustustoetust, mis on 90% palgast. Meie töötute armee suurema osa nigelavõitu toetused on paljudel juba lõppenud enne töökoha leidmist või lõpevad varsti. Ligi 16-protsendise töötusmääraga oleme Euroopas jälle ühel juhtivatest kohtadest.

Lõhutud sambad ja sotsiaaltoetused

Jaanuarist tasuliseks muudetud hooldusravi, kus patsiendil tuleb 3000 krooni kuus   nüüd oma taskust välja maksta, on järjekordne samm patsiendi omaosaluse  suurendamise suunas. See on juba niigi üks Euroopa kõrgemaid. Alles see oli, kui vähendasime haigushüvitise suurust ja kaotasime hambaraviraha. Kärbete tõttu väheneb üsna oluliselt ka sel aastal haiglaravi kättesaadavus.

Ent kui oleme täna kogu majanduse languselt tagasi umbes kuue aasta taguses ajas, siis viimasel aastal kärpisime valdavalt just kõike seda, mis on meil juba aastaid hästi olnud. Iseseisvuse algusest saadik olime toime tulnud 18% käibemaksuga, enam aga mitte. Soome, vastupidi, hoopis alandas toiduainete käibemaksu.

Kogumispensionide II samba lõhkumine on aga juba võrreldav meie rahva eksistentsiaalsete garantiide kallale minekuga, mis on inimestelt võtnud usalduse meie finantssüsteemi ja riigi vastu. Kust kavatseb riik 2014. aastal võtta 4 miljardit  ja 2017. aastal 5 miljardit krooni, et tänane kärbe 6-protsendise kompenseerimisega heastada?

Me kaotasime matusetoetused, mis olid olemas ka siis, kui riigieelarve oli kordi väiksem. Vähendasime käibemaksusoodustusi matuseteenustel, ravimitel, raamatutel jt kaupadel ja teenustel,  mille soodusnormidest Euroopa riigid vägagi kinni peavad. Oleme kaotanud isegi 400-kroonise koolitoetuse, milleks jätkus raha ka 13 aastat tagasi, kui riigieelarve oli vaid 13,4 miljardit krooni. Samas jätkub meil raha 35-tuhandeseks vanemapalgaks.

Sellest kõigest võiks peaminister rahvale rääkida. Aga ei saa ju, sest äkki rahvas avabki silmad ja mõistab, et valitsuse poolt minevikus tehtud vigade pärast peab ta täna raha- ja tööpuudust kannatama. Et me eurole ülemineku pühas ürituses oleme unustanud inimese, ei lähe korda ei Ansipile ega tema koduparteile.

MARIKA TUUS, Riigikogu liige

[fotoallkiri]  HELLAD KÄED: Meie vanavanemate vaev järeltuleva põlve eest hoolitsemisel vääriks märksa enam tähelepanu ja tänu tänaselt Eesti valitsuselt.

Jaga |