Kellele on vaja alkoholihaiget ühiskonda

KAI KOTKA,      28. mai 2003


Veebruaris toimus Keskerakonna naiskogu KENA eestvedamisel konverents "Naised alkoholi vastu", kus osales arvukalt teemast huvitatud naisorganisatsioonide ja mittetulundusühingute esindajaid. Konverentsil vastu võetud pöördumisega liitusid kõikide suuremate erakondade naisorganisatsioonid.
Naised peavad vajalikuks, et riigil oleks alkoholipoliitika, mis reguleeriks nii alkoholi tootmist kui müüki. Eriti oluline on kehtestada ajalised piirangud alkoholi müügiks ning keelustada alkoholireklaam. Alkohol ei ole esmatarbekaup, mis peaks olema igal ajal kättesaadav. Kuid ka esmatarbekaubad ei ole ööpäevaringselt kättesaadavad.
Alkohol on avalikult müüdav kaup, mis kuulub meie kultuurikonteksti. Kuid alkoholi tarvitamine liialt noores eas, oskamatu tarvitamine või pikaajaline kuritarvitamine tekitab probleeme nii inimesele kui kogu ühiskonnale. Erinevatel andmetel on Eestis 30 000 kuni isegi 100 000 isikut, kel on alkoholiga suuremaid või väiksemaid probleeme. Neist igaühe läbi omakorda kannatab veel kuni viis lähikondset.
Alkoholi liigtarbimise tulemusena lagunevad perekonnad, laostub isiksus. Kodutuks jäänud inimeste probleemide ring on põhiliselt saanud alguse alkoholist.

Viinakatk on põhjustanud palju rohkem valu, kui esmapilgul välja paistab. Ei loe siin haridus, positsioon ega raha. Alkoholi tarvitaja ei riku üksnes oma tervist, vaid ta purustab perekonna ja laste elu.
Mari oli hea õpilane, käis muusikakoolis ja mängis tennist, veetis aega sõpradega ning oli oma kaaslaste hulgas autoriteetne. Pikkamööda hakkas tal õppeedukus langema, ta muutus araks, püüdis olla segamatus üksinduses, loobus osalemast huvialaringide töös.
Koduse olukorra uurimisel tuli ilmsiks raske perekondlik draama. Isa oli hakanud jooma, oli koju tulles tihti tige, peksis ema, viis kodust asju ära. Kord tuli isa joobnuna kallale ka Marile. Kartes joobnud isa, ööbisid Mari ja ema mõnikord läheduses elava ema sõbranna pool.
Mari oli loobunud sõbrannade külla kutsumisest juba siis, kui isal veel töökoht oli, sest kartis, et isa tuleb koju purjus ning tüli norivana.
Kui isa oli kaotanud töökoha, vahetasid ema ja Mari korteri väiksema vastu. Isa elas mõnda aega koos oma emaga, Mari vanaemaga. Vanaema ütles, et ega isa ise suurt juua tahtnudki, kuid need sõbrad … Ja pidev ületöötamise pinge. Pärast vanaema surma müüs viinakuradi käes vaevlev mees korteri maha. Mari teab, et nüüd ööbib isa nii varjupaigas kui juhututtavate pool.

Varjupaikade ja nende kasutajate arv kasvab, peamiseks põhjuseks alkoholi tarbimisest tingitud töö ja kodu kaotus. Meie märkame sügavas mures inimest aga alles siis, kui ta on tavaelust eemaldunud. Teeme suuri sõnu ning plaane kodutute abistamiseks. Kodutus on lõpptulemus ning täna peame ehitama kodutuks jäänutele varjupaikasid.
Miks peaks tavakodanik kinni maksma joomise tagajärjed? Kas me maksumaksjatena tahame maksta kinni end alkoholiga hävitavate inimeste tervisehädad või nende ülalpidamise koos järelevaatajate töötasudega? Või on siiski targem tegelda ennetava, riske ning ohtusid välistava tööga?
Õigete väärtuste kujundamine on raske, kui isegi mõned Keskerakonna juhatuse liikmed ei oska probleemi tõsidust märgata ning lubavad endale lapsikuid kommentaare.

Alkoholi tarbimine põhjustab õnnetusi liikluses ja igapäevases olmes. Paljud surmaga lõppenud õnnetused algasid viinavõtmisest. 40% liiklusõnnetustest, 50% uppumistest, 60-70% vägivaldsetest kuritegudest on seotud alkoholiga. Viin tõstab suitsiidide hulka ja kuritegevust.
Ligikaudu 1500 inimest aastas hukkub alkoholi tarbimise tagajärjel. Narkomaania ja toksikomaania levivad koos alkoholiga.
Alkohol on väga paljude somaatiliste haiguste arvestatav riskitegur. Kümne haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on ka alkoholi kuritarvitamine.
Alkoholi kuritarvitamisega seotud kulud on ühiskonnale oluliselt suuremad kui maksudena laekuvad summad alkoholi tootjatelt ja müüjatelt.
Eesti Konjunktuuri Instituudi uuring näitas, et enamik elanikke ei poolda tänasele Eestile iseloomulikku liberaalset alkoholipoliitikat. Arvatakse, et viinatooted on liiga kättesaadavad ning see soodustab joomise kasvu. Pooled vastanutest leidsid, et alkoholi ei peaks müüma ööpäevaringselt.
Tahaksin, et vähemalt tugeva sotsiaalse kaldega Keskerakond võtaks kindla seisukoha ja otsustaks ühiskonnas süvenevat alkoholismitragöödiat pisutki pidurdada.

KESKMÕTE
Viinakatk põhjustab palju rohkem valu, kui esmapilgul välja paistab. Ei loe siin haridus, positsioon ega raha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)