Hirvepark: 18 aastat paigalseisu

Urmi Reinde,      31. august 2005


Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeval, 23. augustil peeti Hirvepargis 18. aastat järjest rahvamiitingut. Osales ligi paarsada inimest, kellest oli kaugele näha, et nad polnud seal esimest korda. Kõik need aastad on Hirvepargis kõlanud pateetilised hüüatused paktist, 1939. aasta sündmustest, Eesti okupatsioonist ja vabastamisest, kommunistide jätkuvast pealetungist jm. Seda kõike oleme kuulnud samas soustis tüdimuseni.
Üritus toimus Isamaaliidu egiidi all, kuigi läbiviijaks oli märgitud kultuuriselts Hirvepark. Kohal viibisid Isamaaliidu juhtpoliitikud Tunne ja Mariann Kelam, Tõnis Lukas, värske isamaaliitlane Liis Klaar (ekssots), Andres Herkel, samal päeval sünnipäeva pidanud Sirje Kiin, Toomas Tõniste ja paar tundi enne miitingut Isamaaliiduga valimislepingu (!) sõlminud ja äsja sotsidest välja astunud Enn Tarto.
Sõnavõtud olid üles ehitatud Eesti märgi otsingutele. Int-Lambot-Ilvese märki nimetati üheks häbiväärsemaks, mis Eestil üldse on, ja pakuti selle asemele omanäolisi variante.
Tunne Kelam pakkus, et see märk võikski olla Hirvepark kui tõde. Kelami sõnul ei nõutud 1987. aastal Eestile siin küll vabadust, kuid nõuti tõde 1939.–1940. aastate kohta. Samuti avaldas Kelam nördimust, et üleriigiliselt tähistatud taasiseseisvumispäeval ei meenutatud sõnagagi Eesti Kongressi.
Ka Tarto kurtis, et teda ega teisi Eesti Kongressi saadikuid ei kutsutud 20. augustil Toompea lossi. Tarto oli see mees, kes arvas, et meie poliitikud ei jõuagi vabadussamba püstitamise asjus üksmeelele, ning 30 meetri kõrgune sammas tuleb panna just siiasamasse Hirveparki.
Herkel soovitas üha enam levivad nõukogude sümbolid okupatsioonimuuseumi saata. Tema sõnul väärib Hirvepark austust kui protsessi alguse märk. Liis Klaar püüdis eesti märgina lahti mõtestada laulurida „eestlane olla on uhke ja hää", leides, et rahvusliku kasvatuse ja sümboolikaga ei ole meil just kõige paremad lood. Klaar küsis: „Miks on siin nii vähe noori?"
Noored käivad seal, kus on areng, liikumine, uudsus ja optimism. Seda kõike Hirvepark pakkuda ei suuda. Meie vabaduse lastele ei saa kindlasti pahaks panna, et nad eelistavad Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamist terve Ida-Euroopa leinapäevale, milleks on 23. august.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)