Riigikogu seljatas presidendi

RAMON LOIK,      17. märts 2004


Nädal Toompeal

Naistepäev, 8. märts
Riigikogu liikme vande andis Res Publica fraktsiooni uus "hääletusnupp" Anti Tammeoks, kes sai saadikuks tänu Ülo Vooglaiu ja tema järel Rein Otsasoni loobumisele rahvaesindaja tööst "uue poliitika" ridades. Peaminister Juhan Parts, sotsiaalminister Pomerants ning haridusminister Maimets olid keskerakondlaste arupärimiste risttules Res Publica rahaasjade seaduslikkuse, haldusreformi kiratsemise, valitsuse ja TALO palgakorralduse kokkulepete ning haridusosakute teemadel.
M. Stalnuhhin, O. Laanjärv ja K. Arjakas pärisid Res Publica annetuste registrist puuduvate annetajate kohta. Nimelt kirjutas eelmise aasta 12. juuli ajaleht Põhjarannik, et Ida-Virumaa ettevõtja Boriss Dantshenko annetas Res Publicale sihtotstarbeliselt 300 000 krooni, mis ei kajastu aga erakonna annetajate registris. Samas artiklis avaldas Res Publica ridades Riigikokku kandideerinud Peeter Kaldur arvamust, et Dantshenko liitumine võimuloleva Res Publicaga võib olla seotud tema ärihuvidega. Peaminister pareeris küsimused kehtivale erakonnaseadusele paraku tundmatu mõistega "sidusorganisatsioon", mis on peaministri järgi erakonna tegevuse toetamiseks loodud üksus, et "erinevaid tegevusi lahus hoida".
Keskerakonna pikaaegne peasekretär Küllo Arjakas lausus kogu loo peale, et tal tuli meelde aasta 1998, kui Eesti majandustaevasse kerkis komeedina koolitusfirma R-Hooldus, mis asutati õige väikselt ja vaikselt ning mis mõne kuuga suutis koolitusteenuse pakkumisega teenida sadu ja sadu tuhandeid kroone. "Ma siiamaani imestan, miks see firma ei saanud 1998. aastal parima Eesti ettevõtte tiitlit. Kui 1999. aasta valimised mööda said, siis imelikul kombel läks see edukas ettevõte vaikselt likvideerimisele (!?). Peaministri vastustest jäi kõrva, et ka osaühing RP Majandustegevus lõpetab tasakesi oma eksistentsi. Analoogilised juhtumid ja paralleelid kinnitavad teesi, et on teatavad tegevused mõningaid tegevusi lahus hoida ja on ka teatavad tegevused, et mõningaid teisi tegevusi varjata," märkis Küllo Arjakas.

Teisipäev, 9. märts
Riigikogu seljatas presidendi, võttes 64 poolthäälega muutmata kujul vastu välja kuulutamata jäänud seaduse, mis sätestab Europarlamendi valimistel avatud nimekirjad. Seegi kord pooldasid avatud nimekirju Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Vastu olid endiselt Reformierakond ja Rahvaliit. Avatud nimekiri tähendab, et kandidaadid reastatakse ümber valimistel saadud häälte arvu järgi ja Europarlamenti pääseb seega enim rahva toetust kogunud isik. Ettekande pidanud põhiseaduskomisjoni aseesimees Siiri Oviir nentis härra presidendi seisukohta ümber lükates, et ka suletud nimekiri ei anna täielikku tagatist inimese mineku kohta Europarlamenti. "Sellist kohustust ei saa kehtestada ühegi seadusega, sest see oleks vastuolus põhiseadusega, kus on kirjas vaba mandaadi põhimõte," selgitas Siiri Oviir.

Kolmapäev, 10. märts
Regionaalminister Jaan Õunapuu kostis infotunnis keskerakondlase Kaarel Pürgi küsimustele valitsuse sammude kohta Kohtla-Järve haldusjaotuse ja tööhõive olukorra parandamiseks ning üleujutuskahjude kompenseerimiseks. Keskkonnaminister Villu Reiljan pidi vastama rahvasaadikute rahulolematutele pärimistele Res Publica aseesimehe Jaanus Rahumägi poolt mererannale liiga lähedale ehitatud suvilamaja osas (poliitilise maiguga) erandi tegemise kohta. Kaitseminister Margus Hanson otsis kartlikult põiklevaid vastuseid Eesti õhuruumi kaitsmise tuleviku kohta.
Riigikogu ratifitseeris aplausi saatel 85 poolthäälega Eesti astumise NATOsse. Vastuhääletanuid ega erapooletuid sedapuhku ei olnud. Riigikogu valges saalis vahuveiniklaase kokku kõlistades tunti ühiselt heameelt, et vähemalt riigikaitse küsimuses suudetakse rahva rõõmuks seljad kokku panna.

Nädala loomeauhinnad

"Lugupeetud peaminister! Ilmselt teate sellist väga levinud ütlust, et ühes väikeses veetilgas võib peegelduda meri või isegi terve ookean. Selles kontekstis meenub mulle Riigikantselei kiri Järvamaale, kus oli pöördutud "proua Tähve Milti, maavanema kt" poole, kes on tegelikult härra. Isegi Riigikantselei ei tea enam nende 15 inimese nimesid ja sugu."

Küllo Arjakas Riigikogus peaministrilt
maavanemate määramise kohta pärides

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)