Astmelisest tulumaksust, ikka veel

Tänase maksusüsteemi pooldajad on väitnud, et lihtne tulumaks on üks Eesti kiire majanduskasvu mootoreid. Alates iseseisvumisest on Eesti majandusareng tõepoolest muljetavaldav olnud, kuid miski ei kinnita, et see poleks sündinud ka astmelise tulumaksu olemasolul. Kiiret mullistumist ja sellele järgnenud ülisügavat majanduslangust oleks aga teistsugune maksusüsteem aidanud pehmendada.

Astmeline tulumaks tasakaalustab

Buumi ajal aitab astmeline tulumaks vältida majanduse ülekuumenemist, sest palgaralli ajal kogub riik enam maksuraha, mida hiljem, languse ajal majanduse elavdamiseks kasutada. Teiselt poolt, palkade langedes on maksukoormus kohe väiksem ning tarbimisvõime ei kannata nii palju.

Eelkõige peaks astmelist tulumaksu tänases Eestis aga vaatama kui alternatiivset võimalust edasistele kärbetele või teistsugustele maksutõusudele. Me oleme tugevalt vastu seisnud toasooja ja elektri aktsiisi tõusudele ning käibemaksutõusule, sest selle mõju on valusam väiksema sissetulekuga inimestele. Nüüd kostub valitsusest, et tuleval aastal peab eelarve kulutusi veel 3,5 miljardi võrra kokku tõmbama, sest vähenevad laekumised ning taastada tuleb maksed pensionisammastesse.

Paraku on Ansip andnud selgelt signaali, et enne kärbiks ta igale lapsele mõeldud lasteraha, kui läheks vanemahüvitise ülempiiri kallale. Ning pigem alandaks sotsiaalmaksu kõrgepalgalistel, kui tõstaks toimetulekupiiri hädasolijatel.

Astmeline tulumaks on vastand sellele, mida tänane valitsus sümboliseerib. Täna tehakse kingitusi kõige rikkamatele, meie eesmärk on aga põhjamaine solidaarsus.

Solidaarsus tuleb aga siis, kui ka maksumaksjad soovivad oma panuse anda.

Paljud tolle maksusüsteemiga võidavad

Mida tähendab astmeline tulumaks tavalisele palgasaajale. Iga inimene, kes teenib täna Eesti keskmist palka või sellest vähem, võidab. Silmas peab pidama seda, et maksuastmed ei vahetu mitte palgasumma, vaid maksustatava tulu põhjal. Seega kõigepealt arvutatakse maha tulumaksuvaba tulu. Kui peres on rohkem lapsi, siis on ka maksuvaba tulu suurem. Kui tehakse kulutusi kodulaenu maksmiseks või hariduskuludeks, lähevad ka need tulumaksuvabastuse alla.

Peale maksuvaba tulu on järgmiseks astmeks 18%. See on madalam kui tänane 21-protsendine maks, ning selle astme võrra on aastas maksuvõitu 2000 krooni. Oluline on silmas pidada ka seda, et kui maksustatav tulu aastas ületab 70 000 krooni, siis sellel, ületavale summale hakkab kehtima järgmine, 26-protsendine aste ning kui maksustatav tulu aastas ületab 50 tuhandet krooni, on sellest kõrgema sissetuleku maksuaste 33 protsenti.

Võtame näiteks kahe lapse ema Mari, kelle brutopalk kuus on 15 tuhat krooni. Esiteks arvutatakse maha maksuvabastused. Selleks on riiklik kogumispension 300, töötuskindlustusmakse 420, vabatahtlik pensionisammas 250, tulumaksuvaba miinimum 2250, tulumaksuvaba miinimum teise lapse eest 2250, hariduskulud 200, kodulaenu intress 500. Kokku maksuvaba tulu 6170 krooni. Järgmised 5833 krooni maksustatakse 18 protsendiga. Kuna see on 3% madalam maksumäär kui täna, on võit 175 krooni kuus. Kuid tema sissetuleku ülemised 2997 krooni on juba teises maksuastmes ja maksustatakse 26 protsendiga. Selle summa pealt tuleb maksu maksta 150 krooni enam, kui senise maksusüsteemi puhul. Seega võidab kahe lapse ema Mari, vaatamata sellele, et ta teenib Eesti keskmisest kõrgemat palka, ka astmelise tulumaksuga sümboolsed 300 krooni aastas.

Tõsi, veel suurema sissetulekuga inimesed peavad hakkama maksma märksa enam. Ja hirmutatakse, et nad hakkavad tulusid peitma. Samas on Eesti riik ja meie maksuamet iseseisvuse jooksul saanud piisavalt tugevaks, et olla võimeline koguma ka euroopalikke makse.

Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust  noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks.

KADRI SIMSON, Riigikogu liige, Keskfraktsiooni esimees

o-

Jaga |