Nädala juubilar VILLU REILJAN 60

Hiljuti võis Reiljanit päris pika aja tagant taas Riigikogu saalis näha. Tegelikult polnud see Reiljan ise, vaid nukk Villu telesarjast „Pehmed ja karvased". Villu Reiljan on üks tugevama huumorimeelega ja terasema ütlemisega poliitikuid, kelle järgi on nukukomöödiasse tegelane loodud. Teksti väljamõtlemist nuku jaoks kergendas ka asjaolu, et oma poliitiku-aastatel esindas Reiljan veendunult enda juhitud erakonda - Eestimaa Rahvaliitu.

„Kahju, et 23. mail 1953 sündinud Villu Reiljan praegu avalikkuse ees ei esine. Kui ta seda teeks, tuleks ka tema nimega nukk sagedamini telepubliku ette," ütles seriaali üks stsenariste, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Toomas Kall. (Muide, Villu Reiljan koos abikaasa Annega on selle preemia väljaandmist pidevalt toetanud. Viimasest faktist ei maksa küll mingit korruptsiooni otsida.)

„Poliitikaringkondades, millega sagedamini kokku puutun, tuletatakse tänaseni meelde Villu Reiljani mahlakaid ja probleeme otse naelapea pihta tabanud ütlusi. Arvan, et kogenud inimesena võiks ta ühes või teises valuküsimuses praegugi oma arvamusi avaldada. Tema seisukohad oleksid kindlasti oodatud," märkis endine põllumajandusminister ja rahvaliitlane, tänane Riigikogu liige Ester Tuiksoo. „Lisaks sarnasele maailmavaatele on meid Villuga ühendanud ka lõunaeesti päritolu. Oleme naljatoonis öelnud, et kui soovime, et teised aru ei saaks, kõneleme kodupaiga murrakus."

Reiljan lõpetas Võru I Keskkooli. „Villu läks kooli kuueaastaselt. Võimalik, et vanuse tõttu läks tal algklassides õppimine enam-vähem keskpäraselt. Keskkoolipäevil kuulus ta aga parimate õpilaste hulka. Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetas ta metsamajanduse insenerina diplomiga cum laude," meenutas Villust paar aastat vanem vend, Tartu Ülikooli majandusprofessor Janno Reiljan, kes samuti Riigikogusse kuulunud.

1989. aasta 3. augusti Maalehes ilmunud rubriigis „Ise küsin, ise vastan" räägib Villu Reiljan, et metsameheks soovitas tal õppida isa, kes arvas, et see amet võimaldab ausalt tööd teha, kasvatada kodus loomi ja lapsi, hoida närve ja elada rahulikult vanaduseni. Oma erialal on ta töötanud Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis. Lisaks Kaarepere sovhoostehnikumi direktori asetäitjana, kellel tegelikult tuli teha metsaülematööd, sama majandi direktorina ning seejärel samast asutusest reformi käigus loodud Luua Kõrgema Metsakooli direktorina.

„Eesti tipp-poliitikasse mineku vastu ma, ausalt öeldes, väga suurt huvi ei tundnudki. Luua Kõrgemal Metsakoolil läks hästi. 1994. aastal avasime pärast pingelist ehitustööde korraldamist uue õppehoone. Piisavalt tööd ootas veel ees. Tegevus Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu direktori asetäitjana tõmbas mind aga omajagu ikkagi poliitikasse. Lõplikult kutsus mind poliitikasse Juhan Telgmaa, kes 1990-1992 kuulus Eesti Ülemnõukogusse ja hiljem ka Riigikogusse," on Villu Reiljan kirjutanud 2006. aastal ilmunud raamatus „Põllumehed Kalevipoja Tegudemaalt".

1995. aastal valiti Villu Reiljan isikumandaadiga Riigikogusse. Temast sai keskkonnaminister peaminister Tiit Vähi valitsuses, kui koalitsiooni moodustasid Koonderakonna ja Maarahva Ühendus ning Keskerakond. Keskkonnaminister on ta olnud ka Mart Siimanni, Juhan Partsi ja Andrus Ansipi valitsuses. Kui mõnigi poliitik on olnud ministriks mitmes eluvaldkonnas ja sageli ka alal, milles kõrgharidust ei omata, siis Villu Reiljan jäi ikka truuks keskkonnaministri ametile.

„Reiljan tunneb põhjalikult keskkonna-ala ja suhtub sellesse huvi ja armastusega, mida on olnud tunda ka tema tegevuses ministrina," räägib Tuiksoo. „Kui tal tuli mõnda rutiinset teksti ette kanda, vaatas ta tihti oma lipsusõlme ja luges ette nii, et peaaegu kuuldagi polnud. Üldiselt olid tema tööalased sõnavõtud asjalikud, kuid aeg-ajalt torkas ta nendesse ka mõnegi humoristliku killu."

Villu Reiljanile iseloomulike omadustena nimetas Ester Tuiksoo ka oskust enda ümber tugevat ja tegusat meeskonda luua ning protsesse juhtida ja suunata. „Nii juhtis ta üldrahvalikku vastuseisu kavatsusele elektrijaamad erakätesse müüa."

Võitlemist on Villu Reiljan erinevatel aegadel kogu aeg oluliseks pidanud. „Ajalugu on näidanud, et need sotsiaalsed grupid, kes enda õiguste eest ei seisa, kipuvad nendest ka 99 protsendil juhtudest ilma jääma," ütleb Villu Reiljan eespoolmainitud Maalehe-loos.

„Villu on sõber, kelle sõbraks jäämiseks võid kindel olla ka siis, kui oled ühel või teisel põhjusel keerulisse olukorda sattunud. Mäletan teda juba EPA päevilt, sest õppisime ju ühes teaduskonnas. Põhjalikum tutvus ja sõpruski hakkasid arenema siis, kui töötasin Kuuste metskonna metsaülemana ja Villu Reiljan oli Kaarepere sovhoostehnikumi metsaülem," märgib taasiseseisvunud Eestis esimene Jõgeva maavanem, nüüdne majandustegelane Priit Saksing. „Mul on rõõm olla tema üks kauaaegsemaid sõpru Jõgevamaal. Lisaks erialale ühendavad meid ka sarnased väärtushinnangud looduskeskkonnale, kodule ja perele."

Villu Reiljan on tegelnud tõstmise, lauatennise jmt spordialadega. Tõsise spordimehena on ta andnud panuse mitme spordiala edendamisse, näiteks Jõgevamaale üle-eestilist ja rahvusvahelist kuulsust toonud saalihoki käekäiku. Tema harrastustest meenuvad ennekõike kalapüük ja jahipidamine. „Harrastuste poolest oleme üsna erinevad, sest minu hobid on ennekõike suunatud raamaturiiulile, kuid tegelikult on ka Villu tõsine raamatusõber," lausub vend Janno, kelle sõnul on tema vennale omased mitmekülgsus, asjalikkus ja terane mõistus.

Märkimisväärne roll poliitikas oli Villu Reiljanil Arnold Rüütli võidu puhul 2001. aasta presidendivalimistel. Tema tegevusperioodi Eestimaa Rahvaliidu esimehena võib pidada üheks kordaminekurohkemaks ajaks Eesti põllumajandus- ja regionaalpoliitikas. Kui Villu Reiljan komplitseeritud juriidilise olukorra tõttu Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi astus, algas erakonnas langus- ja lagunemisperiood. Kelle huvides see tegelikult oli, selle kohta võime ehk objektiivset hinnangut lugeda tulevastest ajalooraamatutest.

Praegu töötab Villu Reiljan AS Silikaat Grupp nõunikuna. „Ta on hinnatud spetsialist, kelle avar silmaring ja juhtimiskogemused tulevad meie ettevõttele kasuks," ütleb Silikaat Grupi arendusjuht Lea Kiivit.

Inimlikust vaatevinklist on 60. sünnipäeva aegu aegu kõige olulisemad hea tervis, tegutsemistahe ja optimism. Nagu öeldakse, pole paljudes asjades võimalik lõplikult kindel olla, nii ei saa välistada ka Villu Reiljani naasmist poliitikasse. Elame, näeme!

Lõpetuseks küsisin juubilari sõbralt ja kolleegilt Mai Treialilt, mis on just tema arvates iseloomulik Villu Reiljanile kui poliitikule. Mai Treial vastas:

„Tema mõttelaadi iseloomustab arvamus, et ühiskonnas peavad keskkond, majandus ja sotsiaalsfäär olema tasakaalus. Ta peab oluliseks, et oma rahvale oleks kõikjal tagatud tasuta haridus ning rahvus- ja kõrgkultuuri areng, kättesaadav arstiabi ja sotsiaalkindlustus. Tema loodud erakonna ideed väljendusid pehmete, sotsiaalsete väärtuste hoidmises ja edendamises riigi tasemel, mille läbi sünnib kasu inimestele ja sealtkaudu ka ettevõtetele ning riigiasutustele.

Praeguses Eesti poliitikas, mil suured strateegilised välispoliitilised eesmärgid on saavutatud, ei ole enam kohta sellel, kus lihtne eesti inimene ikka püksirihma pingutab lootuses, et riik rohkem nende poole pöördub. Mis kasu on „väljast" tulnud kiitustest, kui rahvas ise ei ole jätkusuutlik? Poliitik Reiljan on avaldanud muret kodumaalt lahkujate pärast. Tema meelest on Eesti inimene meie rikkus, ning iga lahkuja on tohutu kaotus riigile. Kuid veelgi enam: mis tundega vaatavad vanemad, andes hariduse oma lastele, et lapsed on sunnitud minema välismaalt tööd otsima.

Villu Reiljan on hea suhtleja, põhjalik analüütik, suure töövõimega meeskonna looja ja hoidja. Tema loodud Eesti suurim erakond muutus ühel hetkel konkurentidele „ohtlikuks"... Kuid mulle tundub, et Eestimaa Rahvaliit elab eestlaste südames edasi.

Austatud juubilar!

Jäägu Sul alati midagi, mille üle rõõmu tunda.

Jäägu Sul alati südames kedagi leida ja kanda.

Olgu ka lõputult sedagi, mida saad teistele anda."

Mai Treial soovis lõpetuseks juubilarile õnne ja tervist, ning sellega ühinevad ka siinkirjutaja ja Kesknädala toimetus!

JAAN LUKAS

Jaga |