Kellel on Eestimaal hea elada?

15. oktoober 2003


8. oktoobril korraldasid Narva ametiühingud Riigikogu hoone ees sajakonna Narva Kreenholmi töötajaga piketi. Protesteeriti rootslastest peremeeste kavade vastu koondada järgmisel aastal 400 töötajat.
Loosungitel kirjapandu selgitas kõik: "Härrad, meie lapsed tahavad ka süüa!", "Härrad, pöörake nägu rahva poole!", "Härrad, ärge unustage: Kreenholm - see on Narva. Narva - see on Eesti!", "Valitsus, mõtle inimesele, mitte oma rahakotile!".
Narva Kreenholmi ametiühingu esinaine Julia Dimitrijeva tõdes ajakirjanikele, et enne valimisi lubas uus poliitika väga palju.
Nüüd on valimised läbi ja lubadused unustatud. Olukord Narvas on aga tõsine. Investeeringuid ei tule, korralikku väljaõpet ei tehta, uusi töökohti ei looda, Narva elektrijaamades seisavad ees koondamised. Nii pole kaugel ka sotsiaalne katastroof.
Narva linnavolikogu esimees, Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin teatas Kesknädalale: "Narva linnavõimud ja Riigikogu Ida-Virumaa saadikurühm pöörduvad abi saamiseks valitsuse poole. Abi seisneks praegu ainsa ja suure tööstusprojekti elluviimises, kus vajatakse rohkesti tööjõudu. Projekti taga on ettevõtja Saksamaalt, tarvis oleks valitsuse rahalist abi töötajate väljaõppe korraldamiseks."
Piketeerijad edastasid valitsusele avaliku kirja, milles nõutakse Narva majanduslikku arengut tagava ja linna töötajate sotsiaalset kaitset suurendava programmi väljatöötamist. Ühtlasi soovitakse, et valitsus kehtestaks Narvas tootmist alustavatele ettevõtetele maksusoodustusi.
Valitsus võttis seisukoha, et riigi poolt peaks koondamisi aitama leevendada tööturuamet. Sel olevat raha täiendus- ja ümberõppeks piisavalt. Miks taolist raha varem tulemusrikkalt ei kasutatud, seda valitsus ei öelnud.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)