Valimisteaegne „avalik hukkamine" Türil

Et kursis olla vallavolikogu tööga ja eakate huve kaitsta, otsustasime äsjastel valimistel Türi vallas kandideerida omaette, pensionäride nimekirjaga.

Propagandavaevad

Pensionäridel on vähe rahalisi võimalusi propagandaks, Keskerakonna Türi osakonnas on aga pensionäridel enamus. Me ei saanud, nagu tegid konkureerivad erakonnad ja valimisliidud, tellida kandidaatide tutvustusi, mis trükitud kriitpaberile, ega korraldada massiüritusi. Keskerakonna Tallinna büroo abiga ilmus meil küll  „Türi Leht", milles käsitlesime Türi linna ja valla peamisi probleeme ning esitasime oma ettepanekud tulevasele vallavolikogule ja -valitsusele.

Et lehes polnud ruumi meie kandidaatide lähemaks tutvustamiseks, otsustasime seda teha 8. oktoobril Türi sööklas. Me panime üles tagasihoidlikud kuulutused, mis aga kadusid kiiresti teadetetahvlitelt. Oli mure, et isegi kõik erakonnakaaslased ei saa kohtumisest teada. Kuna mõnel erakonnaliikmel pole ka telefoni, otsustati eakamatele keskerakondlastele kohtumisekutsed koju viia ja ühtlasi välja selgitada, kes neist vajab abi kodus hääletamiseks või transporti valimisjaoskonna sõiduks.

Vanur tahab valida

Saadikukandidaat Jüri Andruse palus mind 6. oktoobril endaga kaasa tulla, kui ta läheb eelnimetatud ülesannet täitma, sest ta ei tunne hästi seda linnaosa. Nõustusin, kuna ei tõlgendanud seda kui valimiskomisjoni liikme poolset valimiskorra rikkumist. Andrusel oli kaasas Mehaanika ja Tehnika tänavas elavate keskerakondlaste nimekiri.

Mehaanika tn 2 juures selgus, et nimekirjast kindlasti puudub üks raske puudega naine. Helistasin pahaaimamatult suvalisel uksekellanumbril ja palusin teada, kus elab seal üks invaliid, vene inimene. Minult küsiti, miks tahan seda teada. Vastasin, et vajadusel hääletuskasti kojutoomiseks. Nimetati kaks vene nime. ?hel venelannal, keda külastasime, oli hea meel, et me tema juurde läksime. Tal jäänudki eelmistel valimistel hääletamata. Andruse tutvustas vene keeles valimiskorda ja esitles ennast kui üht Keskerakonna kandidaati. Mina täitsin samal ajal kirjaliku avalduse hääletuskasti kojutoomiseks.

Edasi läksime vanurite majja, kus elas meie erakonna vanim liige (92-aastane). Ta hääletas kodus ka eelmistel valimistel. Andruse tegi jälle selgitustööd, mina täitsin avalduse, andsin üle liikmekaardi ja uurisin, kas varem ilmnenud elukondlik probleem on lahenenud.

Iga sõna kuulutatakse propagandaks

Vanurite majast lahkumisel kohtusime Türi valla valimiskomisjoni esimehe asetäitjaga, kes teatas, et minu peale on kaevatud, kuna ma tegevat valimiskomisjoni liikmena valimispropagandat. Mulle tuli üllatusena, et ma ei tohi erakonnakaaslasega koos oma erakonna liiget külastada. Pärast sellekohast märkust läksin koju. Üldse külastasime kolme eakat.

Hiljem selgus, et naine, kellega Mehaanika tn 2 läbi uksetelefoni vestlesin, oli IRL-i saadikukandidaat Türi valla volikogusse ja esitas kirjaliku kaebuse minu tegevuse kohta. Kummaline, miks majaühistu juhtfiguur E. Sidron ise oma eakate valijate eest ei hoolitsenud, aga sai väga pahaseks, kui keegi teine seda tegi. ERR Uudiste andmeil öelnud pr. Sidron: „See eeldab seda, et nad tahtsid ära kasutada kõige nõrgemaid iseenda heaolu huvides, ja see on minu jaoks taunitav tegevus."

Olen kindel, et Keskerakonna 23 kandidaadist (enamik pensionärid) pole konkurentsi IRL-i 90 (!) kandidaadile. Pealegi selgitasime „Türi Lehes", et oleme valmis koostööks kõigi erakondadega, kui mõnel meie kandidaadil õnnestub volikokku pääseda.

7. oktoobril rääkisin omaalgatuslikult eelmise päeva konfliktist Türi valla valimiskomisjoni esimehele ja 8. oktoobril esitasin nõutud kirjaliku seletuse.

Hukkamõistukomisjon

12. oktoobri hommikuks olin kutsutud Järva maakonna valimiskomisjoni ette. Mulle sai õige pea selgeks, et praktiliselt oli komisjoni otsus juba tehtud, sest minu selgitusi ei arvestatud  ja esitati oletusi, mida minu käik nende vanurite koju „võis tunduda". Kõigi viie kohalolnud komisjoniliikmne ja ühe kirjalik nõusolek minu valimiskomisjonist väljaarvamise kohta oli üksmeelne. Komisjoni koosolekul oli filmikaameraga O. Kenk. Arvasin, et ta filmib lihtsalt komisjoni koosolekut kroonika tarbeks.

Õhtul kella 20 paiku helistas tuttav, et olen pildiga AK-s. Vaatasin siis kell 21.00 saadet ning tõdesin kahetsuse ja pahameelega, et minu heatahtlik tegu oli muudetud suureks seaduserikkumiseks ja mina ise eakate ahistajaks. Reporter  Kenki pidasin seni objektiivseks ajakirjanikuks, vaatamata poliitilistele eelistustele. Nüüd ma tema objektiivsuses kahtlen, sest maakonna valimiskomisjoni esimehe sõnutsi tuli ka talle üllatusena reporteri kohalolek. Ilmselt oli tegu  Sidroni ja Kengi vahelise sobinguga.

Vanuritõrje

Nagu meie kaasajal kombeks, jooksis internetis teade eksimusest koos kümnete kommentaaridega.

Kurvaks tegid seisukohad, mis taunisid vanemate inimeste aktiivset tegutsemist, lausa halvustav ja solvav suhtumine eakatesse. Kui kogu maailmas soovitatakse ja hinnatakse vanurite aktiivset ellusuhtumist ja tegutsemist, siis antud juhul mõisteti paljudes kommentaarides hukka eakate kandideerimine omavalitsusse ning osalemine valimiskomisjoni töös. Soovitus oli: istuge kodus! Siin peaks olema mõtlemiskoht lastevanematele, koolile, ajakirjandusele.

Kättemaks vanale õpetajale

?gedast Keskerakonna põhjamisest ja halvustamisest ei maksa kõneldagi, seda tehti vaibumatu kirega.

Võiks öelda, et asi läks päris kriminaalseks, kui minu kohta kuulutas üks kommenteerija. „... see oli kohe Eesti Vabariigi peale nii verine ja kuulutas kogu aeg, kuidas NSVL meid muudkui „päästis" ja kuidas Eesti üldse varsti ära kaob - tuleb üks suur-suur nõukogude kodumaa..."

Mul pole sõnu! See on ju puhas vale!

Kui see „teadja" oli tõesti minu õpilane, siis võiks talle meenuda, et räige kommunismiülistamise ja peatse võidu kohta õpikus soovitasin oma peaga mõelda. Oli vist paras võimalus üldse õpetajaid „lahterdada". Näiteks üks „õpilane" kiitis nimeliselt ühte minu kunagist kolleegi kui mitte „punast", teises sõnumis „teati" sama õpetaja kohta, et ta „kirjutas kirjakesi julgeolekusse".

Arvan, et need on juba nii kauged ajad, et paljugi unustatakse või aetakse segi, mis keegi tegi või tegemata jättis. Võiks ebameeldivused unustada ja loobuda meelega või kogemata öeldud lausvalest. Kui kellelgi on midagi väga südamel, võiks mulle helistada - tuletame koos meelde, kuidas kõik oli. Eriti ootan „kolleegi" §kõnet, meenutame, mis tegelikult juhtus.

Omamoodi veider oli see, et mitmed minu väidetavad õpilased „võistlesid" omavahel, kas minu antud tunnid olid huvitavad või mitte. Pessimistlikud „metoodikud" ärgu muretsegu - õpilased sooritasid aineeksamid üldiselt hästi ja tublimad esinesid väga edukalt aineolümpiaadidel.

Häid inimesi on rohkem

Kõige halva kõrval, mis minu tahtmatu „kuulsus" kaasa tõi, oli ka rohkesti meeldivat. Sain teada, kui palju on mul toetajaid ja heasoovijaid ebameeldivatel päevadel mitte ainult oma erakonnakaaslaste, sugulaste, sõprade ja tuttavate, vaid ka võhivõõraste näol.

Kui otsustasin selle kirjatüki kirjutada, öeldi. „?ra ..... puutu, läheb haisema!" Mina lähtusin aga sellest, et „kui läks trumm, siis mingu ka pulgad!".

Tundsin, et mulle on ülekohut tehtud Järva maakonna valimiskomisjonis, eriti aga meedias, ning et mind on kogu vabariigis häbistatud ilma tõestatud faktideta, ainult oletuste põhjal.

SELVE REISPASS, Türi, Järva maakond

Ametlik resultaat:

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et väide, nagu oleks Selve Reispass agiteerinud hääletama oma erakonna, valimisliidu või kandidaadi poolt ja ka see, et ta ise oleks valijatele jaganud kutseid valimiskoosolekule, pole tõendatud. Seepärast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §65 lõike 5 punktist 2, rahuldada Selve Reispassi 14. oktoobri 2009. a. kaebuse ja tühistada Järva maakonna valimiskomisjoni 12. oktoobri 2009. a. otsuse nr. 2.

Jaga |