Hakkame ausalt rääkima!

Kesknädal nõustub, et 16. juunil Postimehe vahele pandult 62 000-lises trükiarvus ilmunud Keskerakonna ajalehe “Seitse Päeva” erinumbris avaldatud majandusvisioon vajab arutelu. Vajab teadlaste ja praktikute, noorte ja vanade diskussiooni. Kesknädal nõustub ka sellega, et kõigega, mis “Seitsmes Päevas” välja pakutud, ei peagi nõustuma. Pakuks midagi muud? Või läheks teist teed? Või leiduks hoopis mõni ime-kolmas-variant?

Millestki pidi ju alustama. Savisaar ja Õmblus ei tahtnud langust enam pealt vaadata ja oodata: kui kõva pauguga me siis ikka kukume?.. Ei tahtnud näppu imeda ja iseennast peegli ees imetleda: mis siis, et majandus on null, ta on ikkagi pluss null!!! Nagu kuuleme peaministrit lohutamas iseennast ja seda osa rahvast, kes teda veel usub.

Esimesed hukkamõistud (Andres Arrak, Sirje Potisepp) ja esimesed kiidusõnad (Ainar Ruussaar, Kalev Kallo) kõlasid juba ilmumispäeval. Küll tuleb veel nii ühtesid kui ka teisi. Aga Eesti peaks välja astuma rahulolu ja kiidukõnede taanarenguetapist – see on esmane, mida taotleb “Seitsmes Päevas” ilmunud dokument “Riigi majanduspoliitilised meetmed majanduskriisi tingimustes”.

Kiirreageeringud näitavad, et pihta on saadud. Kas põhjaminekut vältida õnnestub, näitab tulevik õige peagi.

Jaga |