Kõige suurem väärtus – olla inimene

LEMME KRIMM,      28. september 2005


„Tähtis on ühiskonnas ringlev sõnum – see jõuab igale poole, nii koju kui kooli, nii valitsusse kui rahva hulka. Tark valitseja oskab säilitada tasakaalu tarkade seadustega ja nende toimimise abil. Tasakaaluallikas asub inimeses ja mingid välised tegurid ei saa seda asendada." (Yijing ehk „Muutuste raamat")
Kord tekib siis, kui vastandlikud jõud on dünaamilises liikumises ja nende vastasmõju ei vii ühe jõu hävinemisele ja teise võidutsemisele, vaid toimub ülekasvamine. Ühtsus seisneb selles, et toimub pidev ringlus, kus igas alguses on lõpp ja igas lõpus on algus – niisiis tasakaal ja kord.
Riik hakkab peale olulisuse paradigmast – esmatähtsate asjade seadmisest esikohale, s.t oluliste asjade äratundmist ja tegutsemist vastavalt sellele. Meie väärtushinnangute printsiipide alusel töötatakse välja pika- ja lühiajalised eesmärgid, mille keskmes on visualisatsioon soovitud tulemusest.
A. Einstein on jätnud igaveseks ajalukku energia jäävuse seaduse: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest olekust teise.
Inimene kui kõrgelt arenenud energeetiline olend, kellel on mõtlemisvõime ja kujutlusvõime, elab sotsiaalses koosluses ehk riigis. Igal riigil on oma elukorraldus, kuid riik kui institutsioon toimib energeetiliselt oma funktsioonide kaudu inimese heaks, mitte vastupidi. Mida arenenum on riik, seda paremini täidab oma funktsioone, mis tagab riigi ja rahvuse säilimise.
Praegu on meie riigi paradigma kaldunud printsiipidekeskselt raha ja omandi poole kaldu. Inimesel ei ole väärtust ja temaga manipuleerimine on saanud põhieesmärgiks. Tegelikult kõige suurem väärtus ongi olla INIMENE. See ei ole enesestmõistetav, vaid see on privileeg, kohustus ja vastutus. Siiani võetakse seda kui enesestmõistetavat tõsiasja.

Millised on siis need funktsioonid ehk eluvaldkonnad, mille eest riik peab vastutama?
1. Kultuuri kui rahva energeetilise eksisteerimise aluse eest, see on rahva põhiolemus, mille järgi identifitseeritakse ka kadunud rahvaid. 2. Hariduse eest. 3. Meditsiini eest. 4. Sotsiaalvaldkonna eest. 5. Riigikaitse, nii välis- kui ka sisekaitse ja õigusinstitutsioonide eest. 6. Põllumajanduse eest, sest see on meie toidulaud, sellest sõltub ka meie tervis. Looduskatastroofid ei ole inimese juhitavad ja sellepärast peab olema riigi toetus põllumajandusele.
Kuus eluvaldkonda ehk funktsiooni ei tooda otseselt materiaalseid vahendeid, nende ülalpidamine on pikaajaline investeering ja riik on kohustatud vastutama nende toimimise eest, rahastama neid riigi varadega. Need funktsioonid on üksteisega läbipõimunud ja ühe funktsiooni nõrgem toimimine mõjutab ka teiste funktsioonide toimimist, põhjustades sellega kogu riigi toimimise tasakaalutuse, mille energeetiliseks väljundiks on must auk.

Miks ma räägin nii palju ühiskonnast ja selle funktsioonidest?
Inimene sünnib teatud sotsiaalsesse ühiskonda nähtamatute põhjusest-tagajärjest tulenevate energiate ja jõudude toimimise tulemusena. Kõik teod, mida inimene ajalikus elus sooritab, elavad edasi tema energeetilises koodis ja nende tagajärgi lunastab inimene, taassündides järgnevates eludes. See on karma. Kõige suurem väärtus on sündida terveks inimeseks, ei ole tähtis, kas meheks või naiseks, ikkagi on inimene looduse väike, kuid kõrgelt arenenud osake.

Kuidas siis mõjutab ühiskond inimest? Kui ühiskonna funktsioonide koostoime ei ole tasakaalus, siis inimene kui üks väike osake süsteemist, kes peab loodusseaduste järgi elama, on otseselt seotud nende muutustega, mis ühiskonnas tekivad.

Kas inimesele on kasulik, et teda valitsevad omakasu silmas pidavad institutsioonid või peaks selleks olema riik, mis on kohustatud vastutama oma rahva ees. Kui riik on kohustatud vastutama oma rahva ees, siis peab riik olema peremees.
Riik peabki olema INIMESELE, mitte INIMENE riigile.
Tahaksin lõpetada filosoofilise mõttega Hiinast:
„Kui inimeses valitseb tasakaal, siis valitseb tasakaal perekonnas, kui perekonnas on tasakaal, siis on tasakaal riigis ja kui riigis on tasakaal, siis on rahu maa peal." Alles niisuguses riigis saame me rääkida VABADUSEST.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)