Miks moonutada ajaloolist tõde?

Eesti rahva õnnetuseks said iseseisvuse taastamisel suure sõnaõiguse poliitikud, kes asusid teenima globaalset rahavõimu, mis nõudis, et  kohalik majandus tuleb põhja lasta. Lisaks põllumajandusele kadus muudki. Kuhu pandi kauba- ja kalalaevastik, aparaadi- ja masinaehitus, tekstiilitööstus, korralikult toiminud bussivõrk jne? Kellele kingiti hoiukassade süsteem?

Riigikorra muutmise käigus sattusid rahva tööga loodud varad ühe kahtlase väärtusega inimgrupi kätte, kel oli jultumust endast ausamad ja nõrgemad jalge alla tallata. Aus erastamine muutus „ärastamiseks". Varade tagastamine tehti suureks ülekohtuks - kunagised omanikud ja nende ausad pärijad said kopikaid, kuid spekulandid kogusid suurt kasumit.

Kes kardavad tõde?

Kui Kesknädal avaldas Paloveri mureliku loo, tekkis palju anonüümseid kommenteerijaid, kes autorit sõimasid ja hukka mõistsid. Nende sõnavõttudest selgub, et paljudel polegi õiget ettekujutust nõukogude ajast. See näitab, et rahavõimu poolt tehtav ajupesu on eesmärgi saavutanud.  Paljud kasutavad kusagilt kuuldud „kõlakaid". Nõnda saabki tänane noor lugeda, et toimus suur venestamine, et Karl Vaino püüdis hävitada eesti rahvust jne, ning ta räägib-kirjutab seda omakorda edasi. Ultraisamaalased püüavad lõigata poliitilist kasu sellega, et igal võimalikul viisil õhutavad rahvuslikku vihavaenu ehk russofoobiat.

Kommentaarid, mis pahatihti lähevad üle ropendamiseks, panevad küsima: kust pärineb see seltskond? Kas nad on palgatud Keskerakonna oponentide poolt? Teenivad nad väikest õlleraha? Või on nad ametnikud, kel ei jätku tegevust tööaja sisustamiseks?

Mitu kommenteerijat kirjutas, et nõukogude ajal polnud võimalik ausal teel korterit saada. Soovitan neil oma hõimkonnast leida pere, kes 40-50 aastat tagasi ehitas elumaja või omandas linnas kooperatiivkorteri. Kui palju oli sellisel perel pangavõlga? Mitu aastat pidi ta panka orjama?

Läksin 1965. a. jaanuaris tööle Kullamaa lähedale Liivile „1. Mai" kolhoosi. Majandil hakkas täis saama 16. aasta. Esimesed kolhoosiaastad olid töötasu poolest olnud kaunis vaesed, aga 16 aastaga olid 176 perega majandis kolhoosnikud ehitanud endale 17 maja (mõni oli küll veel pooleli). Need olid tänastega võrreldes suhteliselt lihtsamad, kuid tolle aja kohta siiski mugavad kodud. Majaehitajail polnud kellegi nimetamisväärset laenukoormust. Põhiliselt saadi hakkama oma suguvõsa jõududega.

Samas kolhoosis valmis 1967. a. esimene kaheksa korteriga elamu, mille ehitas Lihula KEK (Kolhoosidevaheline Ehituskontor). Hoone üldmaksumus oli 41.000 rubla (50-ruutmeetrine korter maksis 5125 rubla). Tollal kehtisid täpsed reeglid - ehitaja ei saanud tellija käest spekulatiivset liigkasu võtta. Tänased hoonestajad võtavad korteri või maja ostja käest kahekordse omahinna.

Ekspordi asemele import

Eesti põllumeest tunti üle aegade kui eksportijat, aga täna peame importima rahva toitmiseks isegi köögivilja ja kartulit, aga ka liha ja piimakaupu. Selle üle tunne vaid tõsist piinlikkust!

Ärgu igat masti kommenteerijad pidagu mind lihtsameelseks marksistiks, kes kõiki punase aja tegemisi õigeks peab. Totalitaarne süsteem tegi kuuendikul planeedist palju kurja. Kahjud ja ohvrid on senini kokku lugemata. Samamoodi on kokku arvamata kapitalismi kuriteod ja ohvrite arv.

Kapitalismi inimsusevastased pahateod jätkuvad. Maailma majandus on viidud suurde üldkriisi. Pole veel teada, kas inimkond väljub sellest jätkusuutlikult. Tänase kriisi on põhjustanud üksikute suursulide ahnus ja selle nimel tehtud kuriteod. Globaalne rahavõim on süsteemi nii paika pannud, et kelme ja kurjategijaid pole isegi võimalik karistada, vaid kahjud jäävad lihtsate tavainimeste kanda.

Kui inimkond selle kriisi veel üle elab, siis tuleb hakata otsima uut edasielamistarkust.  Sotsialismi katsetamine ebaõnnestus ja nüüd variseb kokku ka liberalism. Kuidas inimkond peaks edasi elama?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, pensionär Varblast, Pärnumaa

Jaga |