Meelelahutus Eesti moodi

RAIMO AAS,      08. oktoober 2003


Humoristi ja satiiriku pilkepilt Eesti poliitikast

Vaat kus alles vene ajal oskasid kõik eestlased oma vaba aega sisustada! Võtame näiteks ..., ei, mitte võtmise kui alkoholipruukimise, vaid võtame meenutamiseks ette pildikese endisaegadest, kuis tundide kaupa aknast välja vahiti. Istuti lihtsalt akna all ja vaadati, kuidas naaber klopib õues vaipu. Jälgiti niisama, oma vabast ja demokraatlikust tahtest. Nüüd kutsutakse niisugust jõllitamist hoopiski naabrivalveks.
Endisaegadel jälgisid sa toda vaibast tolmu väljakloppivat naabrit ning hinge paitas ääretult puhastav tunne. Kuid nüüd helistad sa silmapilkselt hoopiski politseisse ja palud kindlaks teha, et egas pole naaber järsku seda vaipa varastanud teie oma naabrivalvepiirkonna politseiprefektuurist.
Tee või tina või nagu nüüd öeldakse - näpi muru või sae pekki, kuid vene ajal oskasid inimesed oma meelt lahutada tunduvalt mitmekesisemalt. Ja seda isegi ilma igasuguste Alex Lepajõe, Mamma mia ja Robinsonide Salasuheteta Farmis!
Ja kui suurepäraselt osati oma meelt lahutada. Igatahes igavuse kätte ei surnud Brezhnevi ajal mitte keegi peale tema enda! Õhtud läbi mängiti turakat, doominod ja laevade pommitamist. Väga intellektuaalsed mängud! Mõistagi nõudsid need mängud rikkalikke teadmisi ja suurt mõttetööd. Mina igatahes kahtlen, et kas tänapäeva eesti noorte, näiteks Res Publica poliitikute hulgas leidub selliseid, kes turakatki mängida oskavad? Kiirelt ja valesti autoga sõita oskavad nad lausa suurepäraselt, kuid kui paned nad turakat mängima, siis on köki-möki. Viimase valimiskampaania ajal küsisin ma ühelt sisutut juttu ajanud praeguselt ministrilt, kas ta trips-traps-trulli oskab mängida. Tema aga küsis, et mis asi see veel on. Te vaid kujutage endale ette! Inimesel on lõpetatud mittetäielik keskharidus, ta väidab, et teab, mis asi on Euroopa Liit ja NATO, kuid mis asi on trips-traps-trull - seda ta ei tea!
Tänapäeva eestlased on kohe kuidagi väga muutunud. Mängitakse meil ju piisavalt, kuid mitte laua-, vaid poliitilisi mänge. Sealjuures tehakse ette asjalik ning tõsine nägu, et see pole mitte mäng, vaid hoopiski uus poliitika!
Täielik kino, või õigemini teater! Ja mitte päris teater, vaid nukuteater, sest tegelikud nööristtõmbajad on ju sirmi taga, kus muudkui aga jätkatakse teatri ja publiku vara erastamist ja sellega sahkerdamist.
Isegi isand Kiviräha Kalevipoja siililegi on selge, et ainult tänu vabadusele ja demokraatiale on tohutult avardunud meie väikese Eestimaa mängumaa! Vaatad vaid veidi ringi ja mida sa näed. Näed, et mänguril on kõrvatagused alles märjad, aga juba kühveldab imeosavalt nii riigi kui rahva raha iseenda helge tuleviku nimel oma hoiuarvetele kokku.
Ah minul olla hoopiski kade meel? Olgu ma lihtsalt vait ning kühveldagu ise kah raha kokku? Ah et minu mängureeglid ei lubavatki selliseid sigadusi teha?
Noh, kui ei luba, siis ei luba. Ja nii tulebki minul, sinul ja paljudel meist Eesti Vabariigis turakat ja nuppude äraandmist edasi mängida. Ja pole siin midagi köhida, sest Kochi kepikestega te niikuinii golfi mängima ei hakka!

Uuseurooplase Raimo Aasa loomalik kujutlus tulevikust

* Karu hakkab tulevikus imema sedasama käppa, millega ta 14. septembril Euroopa Liidu poolt hääletas.
* Hundid hakkavad ulguma koos kõigi teiste Euroopa huntidega.
* Metssead leiavad endile töökohad euroabiga ehitatavas Eesti tehases, kus valmib
"Turisti eine metssealihast".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)