Unustamatu 1944

Torma lahing

1153 päeva said sakslased Tormas võimutseda. 1944. aasta 19. septembri hommikul oli kuulda sõjakõminat - Tormale lähenesid Eesti korpuse üksused: 249. laskurdiviisi, 779. suurtükipolgu ja 921. laskurpolgu võitlejad.

Kääpa jõel oli sild purustatud. Jalaväelased ületasid jõe koolmekohast. Leiti madalam koht, kust ka autodega läbi pääses. Kallas oli väga järsk, seepärast tuli suurtükid autode tagant lahti haakida ja lasta alla kätejõul. See nõudis tükk tööd, kuid oli ainuõige lahendus, sest silla parandamine oleks võtnud palju aega. Kui väeosad olid saanud üle jõe, andis polkovnik A. Poolus käsu hakata liikuma Torma suunas. Üsna Torma lähedal võeti positsioonid sisse ja neli suurtükki avasid vanemleitnant A. Kimaski juhtimisel tule sakslaste pihta. Tormas oli sakslastel üsna tugev löögijõud. Kõige ägedamalt pandi vastu oli kiriku ümbruses, kust sakslastel tulistasid tankid ja liikursuurtükid.

Paaritunnise lahingu järel hõivasid 921. laskurpolgu võitlejad polgukomandör Olaf Mullase juhtimisel Torma mõisa ja teedesõlme. Lahinguväljale jäi üle 200 langenud sakslase, 180 andis end vangi. Hävitati kaks tanki ja neli liikursuurtükki.

Sellega oli sakslaste vastupanu Tormas murtud.

Samas lahingus jäi meie pere tule alla. Mu viieaastane vend Arnold sai surmavalt haavata ning 17-aastasel õel  Lydial jooksis mürsukild käsivarrest läbi ja ta jäi invaliidiks.

Aleksander Kõrgesaar, Torma vald, Vaiatu küla, Jõgevamaa

Elame kunagisel lahingutandril

Tartu on mu sünnilinn, ja seepärast lähevad kõik Tartuga seotud sündmused mulle väga korda. Ka need, mis on seotud sõjavankri veeremisega üle Eestimaa. Sealhulgas 1944. aasta lahingud Tartu pärast.

Saksamaa tahtis Eestit viimse võimaluseni enda käes hoida - Eesti põlevkivitööstus andis suurt kütusepuudust kannatavale Saksa väele mootorikütust hulgal, mis täielikult kattis Eestis ja Lätis tegutseva maa- ja lennuväe ning siinsetes vetes oleva laevastiku tarviduse. Ka Eesti põllumajandussaadusi läks sakslastel hädasti vaja.

Vene vägede edukat pealetungi tõkestas Emajõgi. 22. augustil anti lahingukäsk Tartu hõivamiseks. Üldpealetung Emajõelinnale algas 23. augusti hommikul katjuušade kogupauguga ja 10-minutilise ettevalmistava suurtükitulega. Vene poolel oli 108 tanki ja 198 liikursuurtükki. Tartut ründas üle 650 lennuki. Vene hävituslennukid tulistasid 24. augustil alla 27 ja 25. augustil 29 Saksa lennukit. Heideti alla üle 10 000 pommi, kulutati 37 000 mürsku ja 700 000 padrunit.

Sõjaajalukku on läinud Elvast nelja kilomeetri kaugusel toimunud Tamsa lahing, mida peetakse selles sõjas suuruselt teiseks tankilahinguks Kurski lahingu järel. Seda meenutab Tamsal püstitatud monument paigas, kus vaatluspunktis hukkus tankiväe kindralmajor Potapov. Nõo reaalgümnaasiumi lähistel on kuus betoonist risttahukat Tartu pärast peetud lahingus hukkunud meeste ja naiste nimedega.

Marje Aavoja (62), Tartu

Jaga |