Riigikontrolli pensionisambad

JAAN NIIN,      12. detsember 2001




Riigi raha jagamisel saavad enamasti suuri summasid need, kes omavad enim teavet riigi rahakotikäsutajate elu- ja teguviiside kohta. Neil endil õnnestub samal ajal omaenda majanduslik tegevus varjul hoida. Kahjuks on see komme iseloomulik ka Riigikontrollile (samal teemal loe ka "Liivakastimängud Riigikontrolli pensioniga" Kesknädal 16.05.01)

Minu meelest tabas otse naelapead SLÕhtulehe 1. augusti arvamus "Hämarus raudteel", kus muuhulgas väideti: "Riigikontrolör Juhan Parts tundub praegu avalikkuse silmis olevat ainus raudtee erastamise juures riigi huve kaitsev ametnik./…/ Nii ei mängigi rolli, kas Partsi tegutsemist ajendab mingi kellegi poolt suunatud poliitiline huvi või hoopis isiklik kättemaks Riigikogus läbikukkunud riigikontrolli seaduse eest."

Uurimise usinuse määras pensioniküsimus

On päris hästi meeles, et juba maikuus hakkas riigikontrolör koos oma ustavaima peakontrolörist abilisega seda raudteeasja vägevasti kangutama, kuid pidurdus sujuvalt enne juunikuu keskpaika. Siis algasid Riigikogus Riigikontrolli uue seaduse lugemised. See seadus sisaldab ka Partsi enda eripensioni ja tema ülalpeetavate toitjakaotusraha, mis tavalised "mittemeelakkujad" ei oska uneski näha.
Kui seadus Riigikogu hääletusel läbi põrus, alustas Riigikontroll uuesti rünnakut raudtee erastamise asjus, otsides endale tuge riigi teisteltki kõrgetelt seaduse-tõlgendajatelt. Väidetavalt tehakse seda eelkõige seepärast, et oma seadus on vaja hilissügisel, kui riigikogulased jälle hääletusnuppe liigutama hakkavad, kindlasti läbi suruda. Pole ka ime, kui seejuures ründeobjektide arv kasvab.
Muidugi on seaduseelnõus ette nähtud prisked sooduspensionid riigikontrolöri enda paikapandud peakontrolöridele, kes muide on ühtlasi kõigi kontrollimiste tulemuste "vajalikul viisil" tõlgendajad, reguleerijad ja vormistajad, aga ka vajalike "viitsütikuga saladuspommide" tekitajad. Näiteks kõrgete riigiametnike nimed, kes ei tasu oma riigisuvilate kasutamise eest üüri jmt.

Eelnõus peitub ka tõeline "punavoor"

Sellesse seaduseelnõusse on sattunud, paigutatud või ei tea mis moel sisse trüginud "punavoor", mis koosneb Riigikontrolli muudest ametnikest, kes paberite järgi on juhtinud ENSVd. Siin võiks isegi lennartmerilikult karjatades taevast appi kutsuda, kuna eelnõusse on sisse smugeldatud vastav § 55. Selle lõige1 järgi säilitavad ENSV nukuvalitsemisorganitest pärit soodusstaazhiga eripensionärid ehk "meelakkujad" oma õigused eripensionile praegu kehtiva seaduse alusel.
Muidugi võinuks seaduses ette näha ka eripensionäride "maheda" ehk tähtajalise üleviimise tavapensionäride hulka, kuid kolme-neljakordne pensioniraha vähendamine vist rikuks jälle nende "inimõigusi"! Eestit nimetavad meie juhid väidetavalt ju õigusriigiks.
Kuid sama paragrahvi 2. lõikes on tunda endiste ENSV võimurite haaret. Vaatamata valitsusjuhi Mart Laari värsketele lubadustele vähendada eripensioni saajate arvu, on ENSV "punavoor" võtnud otsuse jätkata vähemalt Riigikontrollis oma teed ka sini-must-valgesse "helgesse" tulevikku. Selleks vajalik säte on kirja pandud järgmiselt: Pensionile jäämisel on Riigikontrolli ametniku pensioni saamise õigus käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses ka isikuil, kellel on käesoleva seaduse jõustumise hetkeks Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutav teenistus- või tööstaazh, kuid kes ei ole veel pensioniealine või pensionile jäänud.
Selline säte kohustab pensioniametit veel lähema 10-15 aasta jooksul vormistama sisuliselt liivakastimängude tulemusel kõrgeid eripensione, mille juures suur osa tööstaazhist (kuni 10 aastat) on pärit Kremli käsualuse ENSV nukuvalitsemise aegadest. Ja selliste "uue seaduse sätete" paika panemisega tegelevad Riigikontrolli juhid koos Riigikogu ja Valitsusega taasiseseisvumise 11. aastal!

Teen ettepaneku, et Riigikontrolli seaduses eri- ja ametipensione mitte ette näha, nagu see on iseloomulik Euroopa Liidu jt arenenud riikidele. Kindlasti oleks edaspidi ka huvitav teada, missugustele nn pensionisammastele toetuvad kõik senised EV-ENSV eripensionid, mida mõnikord nimetatakse ka ametipensionideks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)