Baltisakslased võivad majadest ilma jääda

URMI REINDE,      11. detsember 2002




Kesknädala kasutuses on dokument, mis selgitab omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 muutmise seaduseelnõu tagamaid. Sellega kavandatakse omandireformiseaduse parandust, millega Eestist sõja eel lahkunud baltisakslased võivad oma hinnalisest kinnisvarast Tallinna jmt linna väärtuslikel kinnistutel ilma jääda.
Mäletatavasti oli kolmikliidu (Isamaaliit, Mõõdukad, Reform) üks esimesi eelnõusid 1999. a võimuvõtu järel nn baltisakslaste paragrahvi täpsustamine, millega oleksid välismaalased ja nende kohalikud huvigrupid saanud Eestist omandireformi kaudu järjekordse noosi. Keskerakonna ja Rahvaliidu erakordselt jõulise vastuseisu tõttu toonane koalitsioon taandus ja seadus jäi muutmata. Kui Keskerakond koalitsiooni läks, võeti eelnõu menetlusest välja.
Tuhanded erastamisootuses üürnikud ootavad, mis edasi saab. Osa maju on ebamäärase paragrahvi järgi tagastatud. Osa üürnikke on jõudnud oma korteri erastada, misjärel mõnigi omanik nõuab kohtu kaudu vara uuesti endale. Tegu on tõeliselt kuuma kartuliga, mida ei ole suudetud jahutada 1991. aastast, omandireformi algusest saadik.
Sel sügisel arutas Riigikohtu 17liikmeline üldkogu seda omandireformiseaduse paragrahvi, kus siiamaani on sätestatud, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandiks olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.
Sellise kokkuleppe sõlmimine Saksa Liitvabariigi ega Vene Föderatsiooniga pole tõenäoline. Vähemalt ei ole küll ühestki erakonnast ükski poliitik julgenud seni kinnitada, et Eesti Vabariigil on tungiv tahe astuda mingeid samme sellise kokkuleppe saavutamiseks. Samal ajal tekitab sätte olemasolu seadusandluses õigusliku ebaselguse, mida Riigikohus oma 28. oktoobri otsuses ka märkis. Riigikohus tunnistas selle kurikuulsa § 7 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks. Tsitaat kohtuotsusest:
"Üldkogu möönab, et ORASe § 7 lg 3 põhiseadusvastasuse konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkamist. Seaduseandja peab selle ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni. Kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa otsustada ümberasunutele vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara."
Riigikohtu otsus tuleb täita ja nn baltisaksa paragrahv muuta. Seda teeb Riigikogu. Eelnõu järgi, mis varaseid kanaleid pidi allakirjutanu kätte jõudis, omandireformi subjektide ringi ei laiendataks, kuna reform on lõppemas. Siit järeldub, et ümberasujatele vara ei tagastata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)