Eesti Päevaleht pakkus ministrile salatehingut

RALF R. PARVE,      06. november 2002


Suur päevaleht saatis rahvastikuminister Eldar Efendijevile kirja, milles pakkus tehingut kohtuotsuse täitmisest kõrvale hiilimiseks. Minister lükkas ettepaneku kategooriliselt tagasi.

15. oktoobril 2002. a vaatas Tallinna Linnakohus läbi rahvastikuminister Eldar Efendijevi hagi AS Eesti Päevalehe vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja paranduste avaldamise kohustamises.
Teatavasti laimas Eesti Päevaleht Eldar Efendijevit oma 8. juuli ning 13. juuli numbrites, süüdistades teda Eesti NSV viimastel aastatel muuseumi külastajate arvu suurendamises, saamaks selle läbi muuseumitöötajatele preemiaraha ja Voskressenski katedraalile kuuluvate ikoonide kadumises. Lisaks tembeldati rahvastikuminister alusetult ka kunagise NLKP liikmeks. Eesti Päevaleht teatas 13. juulil, et tema käsutuses on dokumente, mis kinnitavad taolisi väiteid. Mingeid dokumente ei olnud aga Eesti Päevalehel kohtule esitada.
Nii kohustaski Tallinna Linnakohus 15. oktoobril AS-i Eesti Päevaleht ümber lükkama Eldar Efendijevi kohta 08.07 ja 13.07.2002 avaldatud ebaõigeid andmeid ning avaldama oma väljaandes vastav parandus. Euroopaliku ajakirjanduse heade tavade kohaselt avaldatakse vabandus samal leheküljel, kus ilmus ekslik lugu, mis peab olema samas mahus ja avaldatud Eesti Päevalehe kulu ja kirjadega.

Minister saab Eesti Päevalehelt salajase kirjakese
29. oktoobril, neli päeva pärast seda, mil Eesti Päevaleht võinuks asja edasi kaevata, toodi Eldar Efendijevile käsipostiga järgnevasisuline kiri:

Kokkulepe

Eesti Päevalehe AS, mida esindab juhatuse liige Priit Hõbemägi ja Eldar Efendijev sõlmisid kokkuleppe alljärgnevas:

1. Lähtuvalt 15.10. 2002. a Tallinna Linnakohtu otsusest (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2/5/31-6170/02 lepivad pooled kokku, et Eesti Päevaleht lükkab ümber Eldar Efendijevi kohta käivad väited alljärgnevas sõnastuses:
"Eesti Päevaleht lükkab ümber 13.07.2002. aastal Eesti Päevalehes avaldatud väited nagu oleks Eldar Efendijev kuulunud kommunistlikusse parteisse ja olnud seotud Voskressenski katedraalist ikoonide kadumisega."

Eeltoodu avaldatakse Eesti Päevalehes 30. 2002. a.

2. Eldar Efendijev kinnitab, et juhul, kui Eesti Päevaleht avaldab punktis 1 toodud teksti ei ole tal rohkem pretensioone ega nõudmisi Eesti Päevalehe AS vastu 08.07.2002. a ja 13.07.2002. a Eesti Päevalehes ilmunud artiklite ega 15.10.2002. a kohtuotsuse alusel.

3. Käesolev kokkulepe on konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele ilma teise poole nõusolekuta. Pooled kohustuvad mitte tegema avaldusi seoses nende vahel toimunud kohtuprotsessiga.

25.10.2002. a

Eldar Efendijev
(minister allkirja ei andnud)

Eesti Päevalehe AS
(allkiri Priit Hõbemäelt)

Eesti Päevaleht eiras Põhiseaduse ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid

25. oktoobril oli Eesti Päevalehel otsa saanud see aeg, mil ta sai esitada apellatsioonikaebuse. Oma ettepanekud tulnuks saata kohtuasja arutamise ajal, mitte aga kohtuotsuse väljakuulutamise järel. Ometigi edastati Eldar Efendijevile 29. oktoobril kiri, kus eitati kohtu poolt ettekirjutatut ning vältides kohtu poolt otsustatut, sooviti ministrilt saada allkiri Eesti Päevalehe omapoolsele lahendile.
Eesti Päevalehe revisjonistid soovisid muuta kohtuotsuse sisu üsnagi oluliselt. Selle kohaselt oleks ajaleht "ümber lükanud" 13. juulil avaldatud Efendijevi-vastase laimu komparteisse kuulumise ja Voskressenski ikoonide kadumise kohta. Samas aga sooviti osava tiibmanöövriga jätta ajalehele võimalus jääda selle juurde, et 8. juuli Eesti Päevalehes avaldatud laim Efendijevi poolt ametipaberite võltsimise ja sellega seotud raha kohta vastanuks tõele. Kohus teatavasti aga mõistis Efendijevi protesti kõigis punktides Eesti Päevalehes avaldatu kohta õigustatuks.
Põhiseaduse §146 teatab: "Õigust mõistab ainult kohus."
Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 241 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus pooltele täitmiseks kohustuslik ning kokkulepped, millega muudetakse jõustunud kohtuotsust, ei oma mingisugust õiguslikku tähendust ning on alusetud.
Taolise Eesti Päevalehe variandi puhul kaotaks kohus kui õigust mõistev institutsioon igasuguse mõtte. Tekiks vaid olukord, kus kostja saab talle ebasobiva otsuse korral püüda teise poolega kokku leppida, lähtudes mitte kohtu ettekirjutustest, vaid iseenda tahtmistest. Mõeldamatu on, et Eesti Päevaleht võiks vähendada jõustunud kohtuotsusega talle pandud kohustusi või vabastanuks end vastutusest sootuks.
Seega saanuks Eesti Päevalehe püüet omapoolse kokkuleppega oma vastutust vähendada vaadelda õigusrikkumisena.

Minister Eesti Päevalehe salaprotokollile allkirja ei andnud
Päevalehe pahatahtlikke kavatsusi tabas loomulikult ebaõnn. Nii kadus ajalehel võimalus leida õigustusi, et milleski on see Efendijev süüdi küll.
Kadus ka Eesti Päevalehe võimalus "konfidentsiaalset" kokkulepet talle sobival hetkel Narva poliitiku järjekordseks kompromiteerimiskampaaniaks kasutada.
Mis aga puutub selle Efendijevi allkirjata "kokkuleppe" avalikustamisse, siis võlaõiguse seaduse põhimõtte kohaselt ei ole võimalik teisele osapoolele vastava kokkuleppe puudumisel kohustusi panna. Kui minister Efendijev sellele üllitisele oma allkirja ei andnud, siis pole ta ka kohustatud kusagil kabinetivaikuses sündinud ettekirjutisi täitma. Ehk teisisõnu - kui Eesti Päevalehe juhatuse liige, peatoimetaja Priit Hõbemägi saadaks isand Parvele kirja, mille kohaselt too peaks jagama oma fraktsioonis poolikuid õunu, siis kirjasaaja mittenõustumisel pole ta selleks kohustatud.
Nagu ka antud juhul, kui Eldar Efendijev ei ole kohustatud Priit Hõbemäe allkirja kandvat kirja üksnes enda teada jätma.

Päevaleht peab kohtuotsust täitma
24. juulil alustas Eldar Efendijev oma hagi Eesti Päevalehe vastu. Tänaseks päevaks on Tallinna Linnakohus oma otsuse teinud. See on lõplik ning kuulub täitmisele reservatsioonideta. Eesti Päevalehel polnud mingeid dokumente, mis tema poolt avaldatud laimu oleks kinnitanud. Kuuldavasti kujutanud ajalehe poolt väidetud "tõestusdokumendid" endast üksnes Ahto Siia kirjamapi vahel olevaid ajaleheväljalõikeid Eesti NSV aegadest, mil impeeriumimeelse Narva juhid tahtsid lahti saada rahvarindelasest Eldar Efendijevist ning avaldasid kohalikus ajakirjanduses teda kompromiteerida püüdvaid teateid.
Nüüd tuleks oodata, kas Eesti Päevaleht ükskord juba avaldab oma vabandused. Vastasel juhul tuleks pöörduda juba selle ajalehe välismaiste omanike poole, kus ajakirjanduslik kultuur on hoopis teistsugune, kui Eesti Päevalehe poolt harrastatav.
Samuti saab selgituste saamiseks pöörduda meie Pressinõukogu poole, kuhu peaks kuuluma ka Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. Seesama, kes Eldar Efendijevile 29. oktoobril saatis 25. oktoobri kuupäeva kandva "kokkuleppe". Juhul kui tegemist pole ajakirjandusliku ringkaitsega, tahaks küll teada, millega siis?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)