„Väike revolutsioon“ Venemaa valimistel

"Peamine, et inimesed valimiste ajal kodus ei istuks. Valimissedelil on mitmeid erakondi, 25 kandidaati – valikut on, seetõttu, mida enam inimesi valimisjaoskonda tuleb, seda suuremad on uute kandidaatide võimalused osutuda valituks," kuulutas Moskvas valimas käinud Vladimir Žirinovski, kelle VLDPR sai nüüd Riigiduumas juurde ühe koha.

"Selleks, et uued inimesed võimule saaksid, tuleb neid ette valmistada kohalike valimiste kaudu. Kõigepealt lähevad nad saadikuteks rajoonides, siis oblastites, seejärel riigi parlamendis, aga lõpuks tekivad uued presidendikandidaadid," tutvustas ta seda, kuidas asjad demokraatlikus riigis teoreetiliselt käima peaksid.

"Nõukogude ajal kirjutasin ma valimissedeli tagaküljele alati "Minge minema!". Sest oli ainult üks kandidaat ühest parteist," teatas Žirinovski. "Nüüd, Jumal tänatud, on valimistel ka alternatiive. Tuleb ainult rahvas üles äratada, et kõik valimispäeval valimisjaoskonda läheksid."

Kui palju Venemaal valimistest tegelikult sõltub, seda näitab Žirinovski enda erakonna edu Brjanski oblasti ühemandaadilises valimisringkonnas, kust saadi juurde koht Riigiduumas – see juhtus, sest võimupartei Ühtne Venemaa ei pannud seal nüüd välja oma kandidaati, vaid lasi enda toetajatel hääletada žirinovskilase poolt.

Vasaktsentristliku erakonna Õiglane Venemaa juht Sergei Mironov märkis pühapäeval olukorda jälgides, et moskvalased ei osale valimistel väga aktiivselt. Samas käisid vanurid majade kaupa andmas sotsiaaltöötajate soovitusel hääli võimupartei kandidaatidele.

"Pensionäridel on lipikud, et nad ei unustaks, kelle poolt hääletada. Aga see on juba tuntud tehnoloogia," selgitas Mironov, kelle sõnul tuli erakonnale teateid tõsisemate rikkumiste kohta mitmelt poolt riigist, eriti Krasnodari kraist.

Veelgi teravamate avaldustega esinesid loomulikult nn. süsteemivälise

opositsiooni esindajad. "Need ei ole valimised. See on enda poolt määratu kinnitada laskmine," kommenteeris Sverdlovski oblasti kubernerivalimisi Jevgeni Roizman. "Kusjuures, kui ta esmalt siia pandi, siis kandis vastutust tema eest see, kes teda ametisse pani. Aga nüüd nihutatakse vastutus selle määramise eest kodanikele."

Tuntud opositsionäär Roizman, kelle rahvas valis 2013. aastal erakonna Kodanike Platvorm esindajana Jekaterinburgi linnaduuma juhiks, üritas ka ise Sverdlovski kuberneriks kandideerida, kuid jäi kinni nn. munitsipaalfiltrisse, mille võimupartei on loonud just selleks, et välja sõeluda endale ohtlikke kandidaate.

Nimelt saab kuberneriks kandideerida ainult siis, kui kandidatuuri oma allkirjaga toetab piisav hulk oblasti erinevate tasandite võimuorganite saadikuid nii maalt kui ka linnast. See välistab sisuliselt kandidaadid, kes võivad tõeliselt ohustada võimupartei Ühtne Venemaa esindajaid ja soosikuid.

Nii juhtuski, et "rahva tahtel" jätkavad kuberneridena kõik 16 meest, kes täitsid neid ülesandeid juba enne valimisi. Kaks neist on küll formaalselt sõltumatud, kuid ülejäänud kuuluvad kõik erakonda Ühtne Venemaa.

Kohalikel valimistel oli konkurents vabam ja seal läks paremini ka süsteemivälisel opositsioonil. Moskvas said ühinenud demokraadid esialgsetel andmetel umbes 190 saadikukohta (kokku valiti seal enam kui 1500 saadikut) ja enamuse pealinna neljateistkümnes rajoonis. Opositsiooni toetajad nimetavad seda juba "väikeseks revolutsiooniks".

Eriti suure sümboolse väärtusega võit oli see, et Gagarini rajoonis, kus käis valimas president Vladimir Putin, läksid rajooninõukogu kõik 12 kohta erakonnale Jabloko, mis on täna Venemaa süsteemivälise opositsiooni tugevaimaks jõuks

.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitika vaatleja

[fotoallkiri]     PUTIN VALIMAS. Moskva Gagarini rajoonis, kus käis valimas ka Venemaa president Vladimir Putin, läksid kohalikel valimistel kõik kohad süsteemivälise opositsiooni esindajatele. Paistab, et sealsed valijad tahtsid saata presidendile selge sõnumi: rahvas ihkab tõelist demokraatiat.

Jaga |