Pensionipõlvest sai helesinine unistus...

Olen 23-aastane töölkäija. Jah, mina olen üks neist, kes maksavad kinni tänaste eakate pensionid. 42 aasta pärast oleks ka minul justkui aeg pensionile jääda. See aga tekitab minus küsimuse: kes maksab kinni minu pensioni? Praeguse Stenbocki maja valitsuse kurssi ja käekäiku vaadates suureneb ebakindlus ja hirm homse päeva ees. Alles see oli, kui riik taganes kohustusest teha makseid teise pensionisambasse. Ometi olid just IRL-i ja Reformierakonna poliitikud need, kes aastatel 2003-2004 rääkisid, et teine pensionisammas tagab tänastele noortele ja keskealistele elamisväärse ja mitte millestki puudust tundva pensionipõlve, mis võimaldaks meil lausa Rootsi pensionäride kombel mööda maailma reisida. Tundub aga, et see heleroosa unenägu on nüüdseks vajunud kättesaamatute unistuste hõlma.

Praegu meil riiklikult toetatud teist pensionisammast enam ei ole, järele on jäänud vaid esimene pensionisammas ehk nn riigipension. Kauaks enam sedagi!? Eesti rahvaarv ei kasva ja, hullem veel, rahvastik vananeb ning,  tagatipuks, hoopistükkis väheneb. Tööl käivate inimeste osakaal elanikkonnas aina langeb ja kui mina sooviksin pensionile minna, siis ei ole enam piisavalt maksejõulist elanikkonda minule pensioni maksmiseks.

Ansipi arvates on töötud oma töötuses ise süüdi

Ansipi poliitikat järgides on ainuke võimalus - hakata ise pensionieaks madratsi alla raha koguma. Kuigi, jah, seda saavad täna teha ainult töötavad inimesed! Meie peaministri jaoks töötuid justkui pole olemaski, sest temal on töö, ja pole ju probleemi, kui palk on 80 000 krooni kuus. Või kuidas? Ka kodulaenu sai ta kenasti kahe aastaga tasutud. Töötud on Ansipi arvates oma töötuses ise süüdi, sest miks muidu võetakse seda probleemi nii leigelt ja tegeldakse selliste pseudoprobleemidega, nagu pensioniea tõstmine tänasel päeval tahes-tahtmata on. Tallinn on Eesti Vabariigis ainus, kes midagi töötute heaks ära teeb, kuid see millegipärast peaministrile ei meeldi.

Tänaste 20- ja 30-aastate tööpõli pikeneb tunduvalt. Aga kas me jõuame ka väljateenitud pensionipõlveni? Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. Lisaks sellele läheb suur osa inimestest eelpensionile: pooled meestest ja üks kolmandik naistest. Mis tähendab seda, et tegelikkuses ei jõua juba tänased inimesedki ära oodata pensioniiga; kas siis kehva tervise või tööpuuduse tõttu. Nüüd nihutatakse „helge" pensioniiga veelgi kaugemale. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul aga on oht, et Eestis tervisesüsteem kukub kokku just sel ajal, mil pensioniiga tõuseb, sest see tähendab elanikkonna tervise halvenemist veelgi.

Vähem pensionäre, rohkem raha riigieelarves

Leian, et antud hetkel, kus meie elanikkond jääb üha vanemaks ja haigemaks, võime küll tõsta pensioniea 65. eluaastani, kuid küsimus on selles, kas inimesed selle eani välja üldse venitavadki. Võib-olla naised küll, aga meestes ma kahtlen. Mehed võivad elada pensionieani ja „nautida" oma eluõhtut aasta või kaks, kuid siis on ka kõik. Ansipi valitsus muidugi ainult võidab sellest, sest neil jääb rohkem maksuraha riigieelarvesse alles. Oli see ju toosama reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi, kes hiljuti mainis, et õigel ajal tulebki ära surra. See on hirmus, kuidas tänane valitsus näeb numbreid, aga mitte inimesi. Kui pole enam inimesi, siis pole ka numbreid.

Pensioniea tõstmist on võimalik edukalt vältida, sest on olemas ka teisi valikuid. Prantsusmaal on pensioniiga madalam kui Eestis. Seal saavad eakad pensionile minna juba 60-aastaselt. Prantsusmaa valitsus kavandas pensioniea tõstmist 60-lt 62-le. See ei läinud aga läbi, sest Prantsuse rahvas ja ametiühingud on kindlalt selle vastu. Pensioniiga jäi 60. eluaastale püsima. Kas eestlased on tõesti tervemad kui prantslased, et võime endale sellist luksust lubada? Ometi, Euroopa Liidu statistika kohaselt oleme tervisenäitajate ja keskmise eluea poolest hoopis viimasel kohal!

Millegipärast laseb Eesti rahvas endaga teha seda, mida Vabariigi Valitsus eesotsas peaminister Ansipiga iganes soovib: tõsta mitmesuguseid makse ja erinevaid aktsiise, nüüd ka pensioniiga; sulgeda koole, lasteaedu, apteeke, postkontoreid, metskondi, päästekomandosid, raamatukogusid jne.

Pensioniea tõstmine ei ole lahendus!

Usun, et üks arvestatav alternatiiv pensioniea tõstmisele oleks uute töökohtade loomine. Tänased ning homsed töötud tuleb rakendada tööle. Lisaks tuleb välja arendada selline tööhõivepoliitika, mis motiveeriks inimesi jääma Eestisse, mitte aga välismaale tööle minema. Tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna tervise parandamisele, ning seeläbi tõuseb ka keskmine eluiga. Muide, päris paljud pensionärid, kellel tervis lubab, jätkavad töölkäimist, mis tähendab seda, et nad maksavad nii enda ka kui ka teiste pensionid kinni. Selle eelduseks on aga hea tervisega elanikkond. Seega, pensioniea tõstmine ei ole lahendus!

Tänast pensioniiga ei peaks üldse tõstma, kui Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna poliitikud ei läheks kergema vastupanu teed. Selle asemel nad peaksid tegelema tõelise probleemiga - töötusega - ja investeerima elanikkonna tervisesse (alates hambaravist ja lõpetades lõikustega). Kui see mure ära lahendada, siis polekski enam põhjust pensioniiga tõsta.

SIRET KOTKA, Keskerakonna juhatuse liige

Siret Kotka tekst on pärit autori blogist aadressil http://siretkotka.blogspot.com/

Jaga |