Ujulate olukord Eestis trööstitu. Kaua veel?

Uudisteportaali Delfi andmeil päris selle kohta aru küll kogunisti mitu Riigikogu liiget. Siinkohal tervitused Delfile, sest mina ei ole veel mitmuses ja minul on ka nimi. Kui te järgmine kord oma uudisnuppu kirjutate, siis leiate ehk ka võimaluse pisut täpsemad olla!

Kultuuriga on sel küsimusel pistmist sedavõrd, et spordiinvesteeringute suunamine kuulub just selle ministeeriumi valdkonda. Seega tuleb ka eeldada, et neil on oma haldusalast professionaalne ettekujutus ning vastavad teadmised.

Põiklev kultuuriminister

Aga eks otsustage ise. Ettepanekule esitada Eestis töötavatest basseinidest maakondade kaupa detailne ülevaade, kus kajastuks ehitusaasta, basseini pikkus ja radade arv, vastas Jänes, et mina peaksin ise seda teadma, ja kui ei tea, siis otsigu ma Kultuuriministeeriumi kodulehelt, kus pidavat ülal olema ammendav ja detailne vastus minu küsimusele. Loomulikult ma siis otsisin ja leidsin ka selle, mida ministriproua peab ammendavaks ja detailseks. See nägi välja täpselt selline:

UJULAD                         SWIMMINGPOOLS

50 m                  3                     50m length
25 m                65                      25m length
väiksemad       21                      smaller
välisujulad      21          outdoor swimmingpools

Pealegi - see ülevaade pärineb 2006. aastast...

Ujumissõbrad tahaksid kindlasti teada, kus on see 3,5-meetrine bassein. Kui olla irooniline, siis, kas see ongi see ainus rahvusvahelistele nõuetele vastav ujumiskeskus Eestis, mida keegi näinud pole?

Edasi palusin detailset ülevaadet sellest, millal, kuipalju ja millistesse ujulatesse on riik suunanud oma investeeringuid viimase 10 aasta jooksul. Selle peale soovitas Jänes koos oma meeskonnaga taas leida see informatsioon Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Justkui olnuks neil avalikkuse huvides raske see ise vastusesse kirja panna.

Teades, kui halvas olukorras on ujumisvõimalused Eestis, ma mõistagi austusest spordisõprade vastu selle otsingu tegin. Ega mul käsi sellest veel ära kuku. Tulemuste üle aga otsustagu lugejad ise. Ja kui hästi järele mõelda, siis kardan, et isegi Jänesel olnuks pisut piinlik sellele kokkuvõttele otsa vaadata. Küllap sellepärast ei suvatsenud ta ka minu küsimusele vastata.

Kodulehe andmeil on Eesti Vabariik alates 2002. aastast ujumise kui eluõpetuse tagamiseks üliolulisse infrastruktuuri panustanud järgmiselt:

2002. aastal

Märjamaa ujula renoveerimine 2,1 miljonit krooni

Sillamäe ujula renoveerimiseks 3,3 miljonit krooni

2003. aastal

Käina spordihoone ujulasse 2,5 miljonit krooni

Sillamäe ujulasse 2 miljonit krooni

Märjamaa ujulasse 1,5 miljonit krooni

2004. aastal

Märjamaa ujulasse 12,5 miljonit krooni

Avinurme ujula renoveerimisse 4 miljonit krooni

2005. aastal

Vinni ujulasse 1 miljonit krooni

Loksa ujulasse 2 miljonit krooni

Kohtla-Järve spordikeskuse ujulasse 1,5 miljonit krooni

2006. aastal

Kehra ujula projekteerimine 0,6 miljonit krooni

Kohtla-Järve spordikeskuse ujula 1,5 miljonit krooni

Tootsi ujula siseremont 0,6 miljonit krooni

Türi ujula 0,7 miljonit krooni

2007. aastal

0 krooni

2008. aastal

Kuremaa tervisekeskus 0,1 miljonit krooni

Aastatel 2009-2010 ei ole Kultuuriministeeriumi kodulehe andmeil vähemalt ujulate taastamisse või ehitamisse avalikest vahenditest investeeritud ühtegi krooni. Samuti ei leidu kodulehel andmeid aastate 2000-2001 kohta. Kas ka need esitatud arvud kajastavad riigi investeeringuid või üldse nende objektide parendamiseks kulutatud vahendeid,  nappidest ridadest ei selgu. Ehk siis viimase üheksa aasta jooksul on riigi rahakott ujumisvõimaluste tagamiseks avanenud vaid umbes 36 miljoni krooni ulatuses.

Korralikke ujulaid Eestis napib

Palusin ülevaadet kõigist avalikest vahenditest tehtud investeeringute kohta. Kui nüüd Kultuuriministeeriumil on selle kokkuvõtte suhtes proteste, võiks ta järgmisel korral ise vastata nii, nagu küsitakse. Kui mitte, siis asjast puudutatud inimesed saavad aru, kui suur prioriteet on ujumisoskus Eesti riigi jaoks ja kui palju lähevad ujumisoskuseta inimeste traagilised surmad tegelikult korda neile, kelle otsustest sõltub suurel määral see, kus ja kuidas on inimestel oma ujumisoskust võimalik parandada ja arendada.

Selliste vastuste peale ei imesta, et Delfi noppis minu arupärimise vastusest välja ka selle, et ministri arvates peaksid vanemad ise lapsed ujuma õpetama. Muidugi peaksid. Matemaatikat ja kõike muud peaksid nad samuti ise lastele õpetama. Võib-olla oleks odavam koolid üldse kinni panna, sest minevikus, kui osa inimesi käis üldse paar talve külakoolis, õppis enamik meie esivanematest ikka pirrutule valgel koduse juhatuse järgi lugema ja rehkendama?

Kirss tordi peal oli aga samast vastusest pärit hinnang, et Eestis on tervelt kaks rahvusvahelistele nõuetele vastavat ujulat. Tule taevas appi! Muud ei oska selle peale küll kosta.

Üks neist ujulatest on Kultuuriministeeriumi teadmisel Kalev Spa ujula. See on küll tore ja pika ajalooga ujumiskoht, mille rajal pikkust 50 meetrit -, ja mis  muide ainuke Põhja-Eestis. Kuid rahvusvahelistele nõuetele vastavusest on see umbes sama kaugel kui Kuu Maast.

Teine nõuetele vastav ujula on Aura keskus. Tõsi on see, et Aura keskuses võisteldakse, seal saab treenida, ja meie oludes on see parim ujula. Paraku on sealgi probleeme kuhjaga;  ujula vajab hädasti laiendamist ja ehitusvigade parandamist. Rahvusvahelistele nõuetele ei vasta ka see ujula!

Ja mis saab siis nüüd edasi? Eks ma kirjutan aga järgmise arupärimise ja palun Kultuuriministeeriumil endi vastustesse ka pisut süveneda. Siis küsin uuesti detailset ülevaadet basseinide kohta ja investeeringute kohta samuti!

Evelyn Sepa blogist

EVELYN SEPP, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, Keskerakond

[esiletõste] Aastatel 2009-2010 pole Kultuuriministeeriumi kodulehe andmeil vähemalt ujulate taastamisse või ehitamisse avalikest vahenditest investeeritud ühtegi krooni.

Jaga |