Jüri Pihli kingitus Riigikohtu esimehele

Siseministeerium müüs möödunud aastal Harjumaal Padise vallas Kolvikunina kordoni kinnistu. Müüs mõni aeg varem Tartu Ülikooli lõpetanud Ramon Raskile ja sai selle eest 906 010 krooni. Tegu on päris suure mereäärse kinnistuga, mille pindala on 2,2 hektarit ning kuhu kuuluvad kasarmuhoone, elamu, katlamaja, juurviljahoidla, majandushoone ja koertehoone. Lühidalt: nõukogudeaegne piirivalvekordon, kus nüüd võib arendada mida iganes – isegi turismi.

 Samas külas on oma „latifundium“ Riigikohtu esimehel, kunagisel eesrindlikul reformierakondlasel Märt Raskil. Müüa sinna peaaegu alghinnaga üle kahe hektari mereäärset maad ka tema pojale polnud võib-olla kõige eetilisem, aga ometigi seda tehti. Kindlasti täies kooskõlas kõigi seadustega.

 Odavmüük Padisel

Ikkagi kerkib üles rida küsimusi, mis tekitavad põhjendatud kahtlusi.

 *Tegelikult tehti odavmüük, s.t müüdi valel ajal. Piisab, kui võrrelda seda samas piirkonnas viimasel ajal tehtud tehingutega – kohe saab selgeks, kui palju riik sellest müügist kahju sai (näiteks 2007. aasta sügisel müüdi Kurkses OÜ-le „Taavi Tarkvaraarendus“ kaks hektarit maad 3,7 miljoni krooni eest, s.o neli korda kallimalt; 2008. aasta lõpul müüdi Alliklepa külas „Suurupi Invest Kinnisvara OÜ-le“ üks hektar maad 1,7 miljoni krooni eest, s.o kaks korda kallimalt).

Võib küsida, miks hakati nüüd müüma riigile kõige ebasoovitavamal hetkel, kui turg on madalseisus? Võib küsida ka vastupidi: miks ei oodatud, kuni turg jälle tõusma hakkab?

 *Põhjenduseks võidakse öelda, et riigil oli just nüüd raha vaja. Kõik teavad, kui niru on riigieelarve olukord. Kuid oleks ju võinud müüa hoopis kallimalt, kui seda tehti. Praegu jääb tehingust mulje, et odavmüük oli teadlikult kavandatud. Kinnistu nimelt müüdi riigikaitsemaana. Ei muudetud maa sihtotstarvet, kuigi see oleks võimaldanud selle kinnistu pealt oluliselt rohkem teenida. Kas selle taga oli kindel soov müüa odavamalt ja kindlale ostjale? Või ei muudetud maa sihtotstarvet seetõttu, et ei soovitudki liiga palju asjaosalisi enampakkumisele? Lähtuti loogikast, et kes see ikka soovib osta riigikaitsemaad, kuhu uus omanik ei saa midagi ehitada?

 *Võib-olla Raskid ei soovinudki sellele kinnistule midagi uut ehitada ja neid rahuldas riigikaitsemaa sihtotstarve täielikult? Kavatsesid niisama nautida kaunist merekallast ja tunda rõõmu fantastilistest päikeseloojangutest. Nii see siiski ei olnud. Selles piirkonnas on juba kehtestatud uus detailplaneering, mis näeb ette nii merre paigutatavad rajatised kui ka kaatri- ja jahisadama ning muud Eestimaa rikastele lausa kohustuslikud seisuslikud atribuudid. Ilmselt siis jõukus võimaldab kaatreid ja jahtlaevu pidada. Näib, et ka Eesti Reformierakonnal on olemas oma Abramovitšid.

Detailplaneeringu algatas sinna küll Padise vald, aga kui planeering halduskohtus vaidlustati, siis kaasas vald kolmanda asjasthuvitatud isikuna juba esimeses astmes ei kellegi muu kui Märt Raski enese.

 *Eespool sai pakutud ka võimalik vastus küsimusele: kas kõigil huvilistel oli ikka võrdne ligipääs informatsioonile? Kas kõigil oli aus võimalus osta?

 Vastuteened Pihlile…

Rask – ei Ramon ega Märt – poleks saanud osta, kui Pihl – Jüri – ei oleks soovinud müüa. Siseministril pidi olema suur huvi müüa just sellel hetkel, selle hinnaga ja sellele ostjale. Kui Pihl on tõesti andnud korralduse ahistada opositsiooni kriminaalõiguslike vahenditega, siis on talle väga vaja, et kohtusüsteem oleks kuulekas ja neelaks rahulikult alla kõik, mida politseil ja prokuratuuril on neile pakkuda. Jüri Pihli poliitiline tulevik sõltub otseselt lähiajal Eesti Vabariigi kohtutes langetatavatest otsustest. Kolmandat sellist kaotust nagu Panovi süüasjas või „pronksiöö“ protsessil ei saa siseminister enesele lubada. Järgmine lüüasaamine tooks ka temale kaasa samasuguse luigelaulu nagu seda elab praegu läbi üks teine valitsusliige – Maret Maripuu.

Pihlil on tõsine mure, sellepärast tõenäoliselt venitataksegi teatud süüasjade saatmisega kohtusse, kus otsused ei pruugi üldsegi tulla sellised, nagu kuulekas meedia inimesi on ette valmistanud. Tal on põhjus paluda riigi peakohtuniku abi. Iseasi, et siseminister hindab üle Riigikohtu esimehe mõju riigi kohtusüsteemile.

Võib-olla soovib Pihl Riigikohtu esimehelt abi, et tagasi lükataks Tallinna volikogu kaebus kohalike valimiste korralduse seaduse muudatuste kohta, millega ahistatakse pealinna kõige rahvarohkemate piirkondade elanike põhiseaduslikke õigusi? Pihl on ennast juba ette kuulutanud Tallinna tulevaseks linnapeaks. Toompea koalitsiooni poolt lavastatud valimisseaduse muudatused annavad talle vähemalt lootuse olla kohalikel valimistel edukas ning viia sotsiaaldemokraadid pealinnas võimule. Tingimusel, kui Riigikohus neid seadusmuudatusi ei kuuluta põhiseadusvastasteks, mida Pihlil on põhjust peljata.

Arvatavasti lähtub siseminister lootusest, et tal õnnestub kohtunikkond valitsuse kontrolli alla saada. Valminud on uus kohtute seadus, mis seda näib soodustavat. Kogu kohtute haldus antakse Riigikohtu esimehe alluvusse. Kuna kõigile kohtunikele ei ole võimalik pakkuda kauneid mereäärseid kinnistuid, tuleb teha panus ühele neist – kõige tähtsamale.

Nagu võisite lugeda, küsimusi selle tehingu puhul on „Kesknädalal“ rohkem kui vastuseid. „Kesknädal“ ei arvagi, et see jääb ainsaks kirjutiseks sellel teemal. Jääme huviga ootama.

 KESKNÄDAL

[Lisatud:]

Koopia Rahandusministeeriumi kirjast 03.06.2008 riigivara (Harju maakonnas Padise vallas Alliklepa külas asuvate Kolvikunina kordonite) võõrandamise kohta.

Katastri väljavõte: Esile on tõstetud Ramon Raski kinnistud registritunnustega 56201:001:0614 ja 56201:001:0613.

Jaga |