Narva on uus Petseri

Eesti jaoks tervikuna on Narva sisuliselt uus Petseri. Selle vahega, et kui enne sõda moodustasid Petseri elanikest enamuse eestlased, siis Narvas on viimase rahvaloenduse andmetel eestlasi alla nelja protsendi.

Petseri on tänaseks Eesti jaoks jäädavalt kadunud, ning sama võib juhtuda tulevikus ka Narvaga, kui riik ei suuda selle piirkonna elanikke kindlalt siduda ülejäänud Eesti ühiskonnaga.

Ja võimaliku konflikti korral Venemaaga poleks küsimus ainult konkreetse piirkonna kaotamises.

1940. aasta juunis viidi Petseri venelased, kes oskasid eesti keelt, rongiga Tallinna meeleavaldusele, et nad karjuksid valitsusvastaseid loosungeid ning nii jätaksid mulje, et Venemaa poolt peale surutud pööre vastab Eesti rahva tahtele. Keeleoskus on küll integratsiooni alus, aga sellest üksi ei piisa. Kohalikel venelastel peab olema ka tunne, et neile isiklikult on kasulikum olla Eesti riigi koosseisus ning et Sisekaitseakadeemia viimine Narva aitab süvendada just sellist tunnet.

Petseri kaotust on mõned demagoogid, näiteks Ilmar Raag, üritanud pehmendada jutuga, et see ei olnud ajalooliselt kunagi Eesti linn, vaid saadi Vabadussõjas sõjasaagiks (selle peale tasuks lugeda 1909. aastal avaldatud Villem Buki uurimust "Petseri eestlased"). Küllap leiduks siis ka tulevikus, kui Eesti- Vene piir peaks hakkama jooksma mööda Kunda jõge, neid, kelle väitel asuvad Ida-Virumaal "põlised vene alad", aga sisuliselt tähendaks see ikkagi Eesti muutumist väiksemaks.

Ja ka palju raskemini kaitstavaks, sisuliselt Venemaa armust püsivaks marionettriigiks.

Sisekaitseakadeemia viimine Narva ei suurenda ohtu Eesti julgeolekule, vaid loob sinna kindlustatud eelposti, mis seob seda piirkonda tugevamalt ülejäänud Eesti külge. See ei ole küll mingi imerelv, aga see on üks samm, mis aitab kindlasti kaasa, et Narva jääks Eesti linnaks. Et Narval poleks tulevik samasugune nagu Petseril, mida me nüüd ainult taga võime nutta.

Loobumine Sisekaitseakadeemia viimisest Narva, kui seda tehakse hirmust sealse vene elanikkonna ees, oleks praeguses olukorras esimene samm hääletu alistumise teel. 

Jaga |