Kokkuvõtted Bonnieri preemiast

Preemiateemade ja preemiasaajate analüüs ütleb juba nii mõndagi ka suurema osa Eesti ajakirjanduse kohta.
Poliitika läbipaistvus on demokraatlikus ühiskonnas ülimalt oluline. Seetõttu on arusaadav, et seni välja antud 16 preemiast on täpselt pooled poliitilised; ülejäänud 8 laureaati uurisid majanduses toimuvat.

Vabas maailmas on ajakirjandusele instinktiivselt omane suurem kriitilisus võimulolijate suhtes; Eestis see printsiip siiski ei kehti.

Kuigi Reformierakond on olnud võimul kogu Bonnieride preemiate väljaandmise ajast kõige kauem, lausa 12 aastat järjepanu, on neile preemia osaks langenud vaid ühel korral: 2008. Tarmo Vahter (Eesti Ekspress) -Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetustehingutest.

IRL-i tegelastele on Bonnier naeratanud kolmel korral:

•l     2000 Taivo Paju (Postimees) - 30 000 krooni maksnud peaminister Mart Laari sekretäri toolist;

•l     2003 Sulev Vedler (Eesti Ekspress) - Maksuameti huvist rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu;

•l     2004 Birgit Püve  (Eesti Ekspress) - Kunstiakadeemia rektor kasutas lõbumajas Kunstiakadeemia krediitkaarti.

Kolmandat korda vormistati preemia ka Keskerakonna käsitluste eest:

•l     2010  Tuuli Koch  (Postimees) - kirikuskandaali ja Keskerakonna rahastamislugude eest.

•l     Varem oli Keskerakond toonud preemia

•l     1995  Tarmo Vahter (Eesti Ekspress) - Edgar Savisaare lindiskandaali tagamaad;

•l     1996  Enno Tammer  (Postimees) - lood Keskerakonna sisevõitlusest ja valimiskampaania rahastamisest.

Märkimisväärne on „Keskerakonna eest" saadud preemiate puhul see, et nii Vahteri kui ka Tammeri lood ja nendes püstitatud teesid on selgelt valedeks osutunud, ka kohtus. Kochi lugu ootab sama saatus. Veelgi enam, liiguvad jutud, et nii Vahteri kui ka Kochi lood on kirjutatud hoopis nelja tähega organisatsioonis ja „tublidel" ajakirjanikel jäi vaid oma nimi loo alla kirjutada. Kas nad mitte oma auhindu tagastama ei peaks?

Sotsiaaldemokraatide osaks on 2001. a. preemia, mille Anneli Ammas (Eesti Päevaleht) sai Eesti Raudtee erastamise lugude eest.

Ajalehtede vahel on praegu preemiate skoor üldarvestuses järgmine: Eesti Ekspress (kuuel korral), Äripäev (viiel korral), Postimees (kolmel korral), Eesti Päevaleht (kahel korral). Poliitlugude arvestuses on seis 4:3 Eesti Ekspressi kasuks Postimehe ees.

Žüriisse kuuluvad praegu Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ja Eesti Ajalehtede Liidu juhataja Mart Raudsaar. Peale Äripäeva peatoimetaja on kõik see üks Kadastiku-Luige punt.

PRIIT TOOBAL

 [esiletõste]  Märkimisväärne on „Keskerakonna eest" saadud preemiate puhul see, et nii Vahteri kui ka Tammeri lood ja nendes püstitatud teesid on selgelt valedeks osutunud, ka kohtus. Kochi lugu ootab sama saatus. Veelgi enam, liiguvad jutud, et nii Vahteri kui ka Kochi lood on kirjutatud hoopis nelja tähega organisatsioonis ja „tublidel" ajakirjanikel jäi vaid oma nimi loo alla kirjutada.

Jaga |