Kas Venemaa jätkab sõda Eestiga?

Margus Lepa,      02. märts 2005


Eesti ja Vene poliitikud on juba pikemat aega ette valmistanud piirilepet, kuid endiselt puudub nii avalikkusel kui otsustajatel selgus selles, millele tegelikult alla kavatsetakse kirjutada.
Viimaseks näiteks otsustajate erimeelsustest on 22. veebruaril 2005. a üleriigilistes lehtedes avaldatud intervjuu Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatshoviga, kus viimane väidab, et 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel sõlmitud ning meie järjepidevuse aluseks loetav rahuleping Eesti ja Venemaa vahel ei kehti Vene poolel juba aastast 1940.
Seega on kõrge poliitiku suust kõlanud Vene Föderatsiooni ametlik seisukoht, et neile on tühine ka rahulepingu artikkel I, mis ütleb: "Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõjaseisukord."
Seeläbi tunnistab Venemaa tegelikult Eesti okupeerimist 1940. a, kuna sõjasolev riik ei saa ju ometi vabatahtlikult teise riigiga liituda, kuid samas tähendab see tõdemust, et Vabadussõda jätkub ning Venemaa arvates ei ole rahu ametlikult kunagi sõlmitud.
Olukorras, kus Eesti ja Vene arusaamine Vabadussõja lõppemisest on sedavõrd erinev, ei ole mõeldav sõlmida piirilepingut, kuna eeltoodust johtuvalt võimaldab sõlmitav leping ääretult erinevaid kaugeleulatuva mõjuga tõlgendusi.
Nii on piirileping Vene ametlikku seisukohta arvestades vaid kahepoolne rindejoone mahamärkimine kaardil, mida võib olukorrale vastavalt teise poole kahjuks muuta. See ei haakuks aga Eesti ametliku seisukohaga, mille kohaselt plaanitavat piirilepet peetakse rahuaja riigipiiri sätestavaks välislepinguks.
Võib-olla oleks ka Eestile kasulik võtta omaks Venemaa seisukoht – märkida hetkel maha Eesti territooriumile nihkunud rindejoon ning jätkata võitlust rindejoone õgvendamise nimel Eesti tegelike piirideni? Kindlasti ei ole aga võimalik kiirustades sõlmida piirilepingut seni, kuni pole selge isegi see, kas me oleme Venega sõjas või mitte. Antud juhul oleks sõlmitav piirileping Venemaa poolt vaadatuna võrreldav välislepinguga, mil nimeks kapitulatsiooniakt.
Mõistagi on tegu vaid väga üldise mõttekäiguga Eesti riigi kindlustamiseks, kuid eestlane olemisega kaasnegu eelkõige kohustus kaitsta oma riiki.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)