![]() Raamatukoguhoidja vaidleb vastuKAIE TÄHE, 23. november 2011Olen 45 aastat töötanud raamatukogus. Seepärast sunnib sõna sekka ütlema kultuuriminister Rein Langi esinemine 10. novembril TV3 saates „Kolmeraudne". Mulle lõi vastu ministri ebakultuurne käitumine: pidev vahelerääkimine teisele saatekülalisele (Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm) ja tema mõtteavalduste mittekuulamine, Eestis tegutsevate raamatukogude arvu mitteteadmine, kaugelolek raamatukogude sisulisest tööst jne. Täielikult vaidlen vastu paljudele ministri mõttesähvatustele. Ta kahjuks ei tea, et riik ei anna raamatukogusse perioodika muretsemiseks sentigi, mistõttu ei peaks minister sekkuma sellesse, kas maaraamatukogusse tellitakse „Maalehte", mis on loetavam, või „Sirpi". Kultuuriminister hoopis võiks algatada mõtte tellida kultuuriajakirjandust Kultuuriministeeriumi rahalistest vahenditest, mida varem ka tehti. Niigi on vähenenud riigilt saadav raha, mille eest raamatuid tellida, kuigi samal ajal on raamatute hind tõusnud ja raamatukogude ostudele lisatakse käibemaks, mida varem polnud. Ministril ei maksa olla murelik kirjanduse tellimise pärast. Me tellime seda vastavalt lugejate vajadustele ja huvidele, põhimõttel: 1/3 aimekirjandust, 1/3 lastekirjandust, 1/3 ilukirjandust. Ja miks ei peaks tellima Euroopa maade kirjandust? Oleme ju Euroopa Liidus! Jäägu raamatute tellimine ikka asjatundjatest raamatukogutöötajate ülesandeks. Nüüd ka luulest. Raamatukogudes on luulekogusid küllaga, olgu need siis ministri nimetatud Doris Kareva või mõne teise tänapäevaluuletaja omad. Olgu öeldud: luulet loetakse vähe, ja ka siis ikkagi vanema põlve luuletajate oma - nüüdisluule on tavalugeja jaoks lihtsalt mõistmatu. Pole mingit mõtet kulutada raha seismajäävate väljaannete soetamiseks. Sama kehtib ka proosakirjanike kohta. Erik Tohvri, Milvi Lembe jt jäävadki enimloetavamateks autoriteks. Tänases maailmas, kus elu on raske, vaene ja pingeline, tahavad inimesed lugeda midagi kerget, lihtsat, hingelist. Nii teevad ka haritumad: õpetajad, insenerid, ettevõtjad. Et tänapäeva eesti kirjanikud saaksid lugejatele tuttavamaks, peaks kultuuriminister aitama raamatukogudel korraldada asjakohaseid üritusi, eelkõige kohtumisi kirjanikega. Võiks lõpetada ka jutu, et omavalitsused tehku kõike. Valdades ei kasva rahapuid, kust aina raputada kultuuri, hariduse, sotsiaalteenuste jne tarbeks. Kõige ebameeldivam oli kuulda ministri üleolevat arvamust: „Kas ma peaksin kõik 572 raamatukogu läbi käima, et arutada raamatukogude tulevikuprobleeme?" Ei, lugupeetud minister, vabariigis on 15 maakonda ja piisab sellestki, kui tulete maakonnakeskusesse! Küllap tuleme ise Teie juurde. Kõik senised kultuuriministrid leidsid tee meieni. Lugejatelt ei tohi ära võtta nende lugemiselamusi. Me ei taha enam töötada ajas, kus kirjutati ette: laenutuste üldarvust olgu 13% ühiskondlik-poliitilist kirjandust! KAIE TÄHE, Tõrva, Valgamaa
Viimati muudetud: 23.11.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |