Dmitri Dmitrijev: omavalitsused tunnevad, et riik on nende jaoks olemas

Kuidas hindate kohalike valimiste tulemust Lüganusel? Te ise saite teistest enim hääli.

Ühinenud Lüganuse vallas on Keskerakonnal läinud üldiselt hästi. Suurim toetus – kuus mandaati, tugev esindatus vallavolikogus. Suurema toetuse saime Kiviõlis, kus Keskerakonna toetamine on olnud kogu aeg kõrge. Valimisnimekirja esinumbrina sain ühinenud Lüganuse vallas 340 häält – see on tugev mandaat rahvalt.

 Kindlasti hakkan tööle Lüganuse vallavolikogus. Seda olen ka rahvale lubanud. Mis kohal täpsemalt, seda näitavad aeg ja läbirääkimised teiste poliitiliste jõududega volikogus.

Missugused on enim tähelepanu vajavad probleemid Ida-Virumaal?

Ida-Virumaale on pikki aastaid pööratud riigi poolt vähe tähelepanu ning investeeringuid on tehtud ebapiisavalt. See on viinud nii kaugele, et pole suudetud täiel määral ära kasutada Ida-Virumaa kui tööstusliku maakonna potentsiaali ning majandusharusid õigel ajal diferentseerida. Probleemid puudutavad nii demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid küsimusi. Piirkonnas on palju miinimumpalga saajaid ning suhtelises vaesuses elavaid lapsi. Nende sotsiaalsete tagajärgedega tegelevad igapäevaselt nii kohalikud omavalitsused kui ka teised institutsioonid.

Praegu on täiesti aktuaalseks muutunud kvalifitseeritud tööjõu puudus, sest paljud spetsialistid on parema elukvaliteedi nimel ära läinud kas Tallinna või hoopis välismaale. Ida-Virumaal on palju potentsiaali, aga maakonnal on nüüd kindlasti vaja riigi abi, et eelmise valitsuse poolt „maha magatud“ aega tagasi teha.

Kas rohkem väljakutset pakub töö Riigikogus või kohalikul tasandil? Olite ju ka 7 aastat Kiviõli linnapea.

Töö kohalikus omavalitsuses on isegi dünaamilisem, sest oled rahvale lähemal ja suudad tegelda konkreetsete kohalike murede lahendamisega ning oma linna või valla arendamisega. Iga elluviidud projekt või lahendatud probleem annab sulle lisamotivatsiooni edasiseks tegevuseks. Paraku kõiki probleeme pole võimalik lahendada kohalikul tasemel ning osa neist nõuab tegelemist seaduste abil. Riigikogu töö on kindlasti seotud suurema bürokraatiaga. See tähendab ka, et enda töö tulemust näed alles aasta-paari pärast, juhul kui seaduseelnõu või seadusemuudatus läheb Riigikogusuures saalis läbi.

Olete öelnud, et Eesti vajab läbimõeldud ja tasakaalukat regionaalpoliitikat. Milline see võiks nüüd pärast haldusreformi olla?

Haldusreform kindlasti suurendab tekkinud omavalitsuste pädevust ning annab lisavõimalusi. Ka valitsus otsustas suuremal määral toetada kohalikke omavalitsusi erinevate programmide ja finantsskeemide abil, suurendades kohalikele omavalitsustele tagastatavat tulumaksuosa.

Regionaalpoliitikast rääkides peame pigem mõtlema, kuidas arenevad need piirkonnad, mis on Tallinnast kaugemal. Meie eesmärk on luua regioonides piisavalt häid töökohti. Selleks viiakse riigiasutusi Tallinnast välja, investeeritakse tööstusparkidesse jne, et ka teised omavalitsused ja terved maakonnad saaksid ära kasutada oma arengupotentsiaali.

Praegu mängib suuremat rolli ka inimressursi nappus, mis on pärssivaks teguriks ettevõtluse arendamisel regioonides. Erinevate toetusmeetmete väljatöötamisel peame arvestama regionaalset aspekti ja nende mõju kaugematele piirkondadele kui Tallinn. Seda püüame teha hetkel ka Ida-Virumaad puudutavate teemadega.

Olete Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige. Millised on praegu Eesti enim tähelepanu vajavad sotsiaalsed küsimused?

Küsimusi on seinast seina: peretoetused, tervishoiu rahastamine, lastekaitse, tööturu regulatsioon, pensionid jne. Inimesi huvitavad loomulikult rohkem asjad, mis on nendele lähemad ja arusaadavamad. Haigekassa suurema rahastamise läbi lühendame nii ravijärjekordi kui ka eriarstiabi kättesaadavuse aega. Samuti toetasime sotsiaalkomisjonis hambaravitoetuse taastamist kõigile inimestele; summa ei ole suur, kuid on paljudele abiks.

Juba sellest aastast suurendasime paljulapseliste perede toetusi. Järgmisest aastast parandatakse retseptiravimite toetamise skeemi. Sellest võidavad need, kes kulutavad aastas ravimitele rohkem kui 300 eurot. Väga oluline teema on ka matusetoetuse taastamine – riik annab kõigile omavalitsustele võimaluse maksta 250 eurot matusetoetust.

Kas ja kuidas muudab tulumaksureform järgmisel aastal paremaks tavaliste palgatöötajate elu?

Alustame sellest, et tulumaksureformist võidab arvestuste järgi umbes 86% inimestest. Need, kes teenivad kuni 1200 eurot kuus, võidavad iga kuu 64 eurot. See on reaalne raha, mis jääb inimestele igakuiselt kätte, ja teeb aastas ühtekokku 768 eurot. See parandab oluliselt inimeste igapäevast toimetulekut.

Kuidas võtate kokku esimese valitsuskoalitsioonis oldud aasta?

Vastu on võetud palju põhimõttelisi otsuseid. Need purustavad Reformierakonna poolt aastate viisi inimestele peale surutud dogmasid ning lisavad uut vaatenurka paljudes valdkondades. Ootused on väga kõrged. Alates järgmisest aastast on tõstetud omavalitsuste tulubaasi, ja see on väga tähtis. Omavalitsused tunnevad, et riik on nende jaoks olemas ja annab võimaluse omavalitsustel neile antud ülesandeid paremini täita.

Aivar Jarne,

Kesknädal

[fotoallkiri]      UUE REGIONAALPOLIITIKA TOETAJA: Dmitri Dmitrijevi sõnul tuleb erinevate toetusmeetmete väljatöötamisel arvestada regionaalset aspekti ja nende mõju kaugematele piirkondadele kui Tallinn.

Jaga |