Elamumajandus vajab rohkem riigi tuge

HELLE KALDA,      07. veebruar 2007


Eesti elamufondis on umbes 633 000 eluruumi. Aasta tagasi oli sellest 96% eraomandis. Tänaseks on eraomandi osa veelgi suurenenud. Eluruumidest 70% paikneb linnades, 30% maal. Kõigist leibkondadest elab talumajades 9,6%, pere- ja ridaelamutes 19,9% ning korterelamutes 70,5%. Meil on 8204 korteri- ja elamuühistut. Oleme ainulaadne riik maailmas, kus peaaegu kaks kolmandikku rahvastikust elab korteriühistutes.

Inimlikul tasandil mõtleme harva sellele, kui tihedalt on kodu seotud sotsiaalse heaolu, regionaalse planeerimise, kultuuriväärtuste säilitamise ning ehitus-, arhitektuuri- ja kinnisvaravaldkonnaga.

Puudub terviklik eluasemepoliitika

Viimastel aastatel on meil koostatud mitmeid eluasemevaldkonna erinevaid aspekte käsitlevaid riiklikke strateegilisi dokumente. Senini paraku puudub terviklik ja sidus tulevikuvaade.

Nüüdseks oleme välja töötanud elamumajanduse arengukava eelnõu aastateks 2007–2013. Arengukava põhjal on riigi tegevuse üldeesmärgiks sel ajavahemikul tagada kõigile Eesti elanikele eluaseme kättesaadavus, arendada eluasemefond kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks ning tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud säästev areng. Samuti peame vajalikuks luua eluasemeturul niisugused tingimused, mis võimaldavad elanikel iseseisvalt oma eluasemeprobleeme lahendada. Loomulikult tuleb arvestada ka neid tõsiseid deformatsioone, mis meil sellel kiiresti muutuval turul praegu esinevad.

Elamumajanduse arengukava jaguneb kolmeks valdkonnaks, kus esimene käsitleb eluaseme kättesaadavuse tagamist. Just siin kavandatakse olulisi meetmeid eluasemeturu seniste deformatsioonide korrigeerimiseks, sealhulgas lõpetamaks ja heastamaks sotsiaalset ülekohut sundüürnike suhtes.
Teine valdkond käsitleb eluasemefondi. Eluruumide arvult oleme suhteliselt hästi kindlustatud, kuid elamufondi kvaliteedilt ja energiakulukuse põhjal on see, võrreldes Euroopa Liidu arenenud liikmesriikidega, vähem kvaliteetne. Enne 1960. aastat on ehitatud kolmandik meie eluruumidest; järgmisel 30 aastal lisandus üle 60%.

Eluasemed vananevad ja halvenevad

Seega on pärast 1991. aastat juurde ehitatud suhteliselt vähe. Heaoluriikides peetakse elamufondi taastusvajaduseks 4% aastas. Meil on see olnud alates 1990-ndatest aastatest väiksem kui 1% ning aastatel 1995–2002 madalam kui 0,2% elamufondist.

Kahjuks peame tõdema, et tegelikult on eluasemefondi olukord tervikuna halvenenud. Vaid ligikaudu 5% leibkondadest elab hiljem kui 1991. aastal ehitatud majades.
2005. a. andmeil elab endale kuuluval elamispinnal ligikaudu 85% ja vaid 15% peredest kasutab eluruume üürnikuna. Ei ole kahtlust, et selline erandlik struktuur toob kaasa ka teiste riikidega võrreldes erandlikke meetmeid eluasemevaldkonna arendamisel.

Lahendus – toetada erasektorit riiklikult

Perioodil 2006–2010 vajab korterelamutes renoveerimist ligikaudu 150 000 ruutmeetrit aastas, järgmisel kümnendil aga juba üle 350 000 ruutmeetri aastas. Edaspidi veelgi enam.
On vältimatu juba täna riiklikult toetada erasektorit, sest meil kuulub ju 96% eluasemefondist eravaldusesse! Olenemata omandivormist peab riik omalt poolt panustama eluruumide nüüdisajastamisse.
Tuleb tunnistada tehtud viga – me andsime inimestele erastamiseks halvad elamispinnad. Me ei saa lõpmatuseni nõuda, et nüüd peavad nad ise oma rahaliste vahenditega renoveerima halvas seisundis maju.
Ei saa vaikides mööda minna faktist, et 10% elanikest elab vanades majades. Üldjuhul on nad madala sissetulekuga pensionärid või üksikvanemad lastega. Nõuda lõpmatuseni nendelt inimestelt ainult oma raha eest majade renoveerimist on ebainimlik!

Eluasemefondi kvantiteedi ja kvaliteedi ning elukeskkonna terviklikul kujundamisel on meie oludes eriti oluline energiasäästlikkuse tõstmine, sest enamik hooneid on energeetiliselt ebatõhusad. Me peame siin suurendama riigi osalust.

Liberaalne turumajandus lammutab ühiskonda

Kolmanda valdkonnana käsitletakse eluasemekeskkonna kvaliteeti, mida on alates 1991. aastast mõjutanud liberaalse turumajanduse ideoloogiast lähtunud sotsiaalseid võrgustikke lammutav ja suhteliselt kontrollimatu ehitustegevus. Seetõttu on eluasemepiirkonnad praegu tavaliselt sotsiaalselt killustatud ning kogukondlikku tegevust neis ei toimu.
Arengukava viiakse ellu igal aastal koostatava rakendusplaani alusel, mis konkretiseerib lähimail aastail teostatavad mahud ja korraldusliku külje. Arengukava täiendatakse vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.
Eluasemevaldkonna arengukava 2007–2013 on jõudnud heakskiitmiseks valitsusse. Kuuldavasti on aga seal nüüd mõnel edureformide pooldajal asja olulisuse mõistmisega raskusi, sest tuleb hakata tegelema omandireformi n.ö vigade parandusega.


ESILETÕSTE 1

Elamumajanduse arengukava eesmärgid:

Muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks (s.t ei saa kogu ühiskonda suruda panka laenu võtma, rohkem tuleb panustada munitsipaal- ja riiklikule elamuehitusele).
Arendada eluasemefond kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks (meil on liiga palju liig vanu maju ning nende renoveerimise tempo on aeglane ja remondi rahastamine vaevaline).
Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud ja säästev areng (et oma manti ei võtaks üksnes kinnisvaraarendaja, vaid et seal oleks ka elanikel kena ja praktiline elada ning lastel mõnus kasvada).


ESILETÕSTE 2

Kuidas muuta eluase kättesaadavaks?

Toetus kohalikele omavalitsustele uute elamispindade ehituseks ja olemasolevate renoveerimiseks (kuni 50 protsendi ulatuses, mis on senise, peaaegu olematu toetusega võrreldes ikka väga julge lubadus!).
Riiklik tagatis noorte perede, noorte spetsialistide ja sundüürnike eluasemelaenudele (kui tahame tõsiselt, et iive kasvaks, ega mängiks üksnes 14-kuulise emapalgaga, pealegi ebavõrdsega!).
Kolimistoetus sundüürnikele (see on esmane ja kõige lihtsam, kuid kaugeltki mitte ainus sundüürnike päästmise meede, mille põhiline eelis on poliitiliste jõudude võrdlemisi suur üksmeel selle rakendamisel).


ESILETÕSTE 3

Sihtrühmad, keda riik eelkõige toetab:

Noor pere – vähemalt üht kuni 15-aastast last kasvatav(ad) vanem(ad).
Noor spetsialist – kuni 30-aastane kõrg- või keskeri- või kutsekeskharidusega isik, kellel on kehtiv töö- või teenistusleping.
Üürnikud – tagastatud majas elav üürnik, kes kasutas seda eluruumi tagastamise hetkel.
Riik toetab siin eluaseme ostu, ehitamist või renoveerimist. Soovin jõudu kõigile, kes seda teed tahaksid minna!

ESILETÕSTE 4

Keskerakond lubab nelja aastaga 10 000 munitsipaalkorterit

Ehitame 2011. aastaks noortele peredele jt, kes vajavad uut eluruumi, kokku 10 000 munitsipaalkorterit.

Selleks eraldame 4 aastaga erafinantseeringute kõrval riigieelarvest miljard krooni.

Korterite jagamisel on määravaks kriteeriumiks laste arv perekonnas.

(2007–2011 tegevuskava Keskerakonna valimisplatvormist)


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)