Õpetajad surusid valitsuse täbarasse olukorda

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Milliseid muudatusettepanekuid riigieelarvesse Keskerakond kavandab, pole veel teada, aga ilmselgelt on kõige täbaramas olukorras valitsusliit, sest ühiskondlik surve õpetajate (ja mitte ainult nende) palgatõusuks on tugev.

Opositsiooni kõrval on Ansipi-Laari liidu vastu üllatuslikult rivistunud ka peavoolumeedia. Seda on siinkohal hea tõdeda! Ilmselt on kõik tiraažid, vaadatavused ja kuulatavused nii langenud, et midagi tuleb potentsiaalse meediatarbijaskonna meeleheaks ette võtta.

Kust võtta raha?

SDE on öelnud, et raha õpetajate palgatõusuks tuleb võtta kaitsekuludest - me ei pea esimesena NATO-s tormama kaitsekuludeni, mis 2% SKP-st, aga teatavasti suureneb Laari juhitud Kaitseministeeriumi eelarve 21%. Ilmselt valmistub maailmas Eesti mahamüümise eest korduvalt kiita ja tasutud saanud Laar kõigi Eesti vaenlaste mahatapmiseks väga tulemusrikkalt.

Samuti on SDE teinud ettepaneku kahepealise lohe (loe: Haridus- ja Teadusministeeriumi) tervikuna tagastamiseks Tallinna, mis vähendaks ametnike ülalpidamise kulusid.

Kumbki ettepanek valitsusliidule ei sobi.

Kesk kaitsekulutuste vähendamisest ei räägi. Aadu Must oli õpetajate meeleavalduse ajal nii meeleheitel, et tunnistas reporterile - kui mujalt raha pole võtta, võtku valitsus laenu! Ja sai selle eest mõnelt valitsusmeelselt takkakiitjalt (näiteks Anvar Samostilt) sugeda.

Aga kui sul on pere näljas või paljas, siis hullema ärahoidmiseks võtab ikka pereisa laenu?! Paremate aegade koites saab ju tagasi maksta. Või polegi võlguelamisele õhutamine enam suurima eraisikute võlakoormaga Eesti valitsuse prioriteet?

Keski teine ettepanek on samuti väherealistlik: muuta tulumaksusüsteemi, ehk astuda enamarenenud riikidega ühte ritta. Seda see valitsus kindlasti ei tee, ja tunnistagem, neil on omajagu õigus kah - kui osa õpetajaid hääletas IRL-i poolt, siis IRL ongi ajanud oma haridusministritega läbi aegade just sellist nüripoliitikat, kuhu me täna jõudnud oleme. Miks see äkki enam õpetajatele ei meeldi? Mõningane vastus peitub kindlasti ka peeglis.

Lahendusele seisab ehk kõige lähemal Prantsuse Lütseumi hing ja süda Lauri Leesi, kelle napp loosung meeleavaldusel sõnastas lahenduse - „Tahan uut ministrit".

Teiste sõnadega, lahenduse toob uus valitsus - õpetajasõbralikum ja võimelisem mõtlema kaugemale kui IRL-i lõputu vingerdamine või reformikate isiklikud ärilahendused pikaaegses valitsuspraktikas.

Kesknädal küsis Mailis Repsilt, kas IRL ei võiks toetada SDE ja Keski ettepanekuid õpetajate palgatõusuks - siis ei sõltuks ju Reformist midagi?

Reps vastas eitavalt:

„IRL on Aaviksoo kaudu välja öelnud, et õpetajapalga tõusu toob koolivõrgu optimeerimine. See võtab mitu aastat aega. Keegi ei tea, mis raskused omakorda siis ees ootavad - sest koolivõrgu optimeerimine toob kaasa koolide sulgemised, mis nõuavad õpilastransporti, ühiselamuid, õppetoetusi, et lapsed saaksid kaugemal koolis käia. Nõuavad koondamisrahasid ja paljut muud. Arvestamata on jäetud ka sotsiaalsed mõjud: külade edasine kidumine, sotsiaal- ja kultuuriasutuste (näiteks raamatukogud) sulgemine, maatöökohtade veelkordne vähenemine, perekondade uued elukohavalikud jm. Koolide likvideerimise (sest mis see „optimeerimine" muud on!) kõiki negatiivseid külgi ei oska see valitsus küll üldse ette näha."

Jaga |