Üleriigilist huvi tekitanud Eesti Keskerakonna kehtivast põhikirjast

Põhikirja punkt 2.5.3.1 koostoimes põhikirja punktiga 2.5.3.1.2 sätestab: „Erakonnaliige arvatakse erakonnast välja, kui erakonna liikme kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus“.

Analüüsimaks, kas põhikirja punktist 2.5.3.1.2 tuleneb, et erakonna liige tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral arvata erakonnast välja automaatselt või on erakonnal selles osas kaalutlusõigus, tuleb põhikirja punkti 2.5.3.1.2 tõlgendada koostoimes põhikirja teiste punktidega, eelõige punktidega 2.5.3.3 ja 2.5.3.5 – 2.5.3.7.

Põhikirja kohaselt kuulub erakonna liikme erakonnast väljaarvamise otsustamine eelkõige erakonna juhatuse pädevusse.

Põhikirja punkt 5.5.4.4 sätestab, et piirkonna juhatus otsustab liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise. Põhikirja punkti 9.7.13 kohaselt kinnitab erakonnast väljaarvamise erakonna juhatus. Eeltoodud põhimõtteid dubleerib ka põhikirja alapunkt 2.5.3, nähes ette, et väljaarvamise otsustab erakonna piirkonna juhatus (põhikirja punkt 2.5.3.3) ja selle kinnitab erakonna juhatus (põhikirja punkt 2.5.3.5). Põhikirja punkt 2.5.3.6 lisab, et erakonnast väljaarvamise otsus jõustub, kui erakonna juhatus on selle kinnitanud.

Arvestades põhikirja sõnastust ja eesmärki, ei toimu erakonna liikme erakonnast väljaarvamine põhikirja punktides 2.5.3.1.1 – 2.5.3.1.4 sätestatud aluste ilmnemisel automaatselt. Erakonnaliikme erakonnast väljaarvamine läbib kaheastmelise kontrolli – esmalt teostab kaalutlusõigust piirkonna juhatus (põhikirja punkt 2.5.3.3) ning seejärel erakonna juhatus (põhikirja punkt 2.5.3.5). Erakonna liikme erakonnast väljaarvamise aluseks on selliselt piirkonna juhatuse vastavasisuline otsus, mis on erakonna juhatuse poolt kirjaliku otsusega kinnitatud. Erakonna liikme erakonnast väljaarvamise otsus jõustub üksnes juhul, kui erakonna juhatus on selle oma otsusega kinnitanud.

Kui lähtuda vastupidisest tõlgendusest, et erakonna liige tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral arvata erakonnast välja automaatselt, oleks eeltoodu põhikirjas ka otsesõnu ette nähtud. Erakonna liikme erakonnast väljaarvamine jõustuks sellekohaste eelduste täitmise korral automaatselt. Ehkki kõne alla võiks tulla erakonna liikme väljaarvamise formaalne kinnitamine juhatuse poolt, nagu on sätestatud põhikirja punktis 2.5.3.5, puuduks ülejäänud põhikirjas ettenähtud põhjaliku protseduurireeglistiku järele siiski vajadus. Kuivõrd erakonna liikme erakonnast väljaarvamiseks piisaks üksnes väljaarvamise kinnitamisest erakonna juhatuse poolt, puuduks igasugune vajadus erakonna piirkonna juhatuse vastava otsuse järele (põhikirja punkt 2.5.3.3), lisaks ei saaks isiku erakonnast väljaarvamine sõltuda veel sellest, kas erakonna juhatus kinnitab erakonna piirkonna juhatuse vastava otsuse või jätab selle kinnitamata (põhikirja punktid 2.5.3.5 – 2.5.3.6).

Sealjuures ei ole erakonna juhatusele põhikirja punktidest 2.5.3.5 – 2.5.3.6 tulenev õigus isiku erakonnast väljaarvamise kinnitamiseks või mittekinnitamiseks pelgalt formaalne. Arvestades põhikirja punktis 2.5.3.6 sätestatut, mille kohaselt jõustub erakonnast väljaarvamise otsus, kui erakonna juhatus on selle kinnitanud, ja põhikirja punktis 2.5.3.7 sätestatut, mille kohaselt tehakse otsus kirjalikult teatavaks selle kinnitamisest arvates, lähtub põhikirja kehtiv sõnastus eeldusest, et erakonna liikme erakonnast väljaarvamise osas tuleb viia läbi põhjalik sisuline kaalumine, mille tulemusena tuleb vormistada motiveeritud otsus isiku väljaarvamise või mitteväljaarvamise kohta. Tegemist on erakonna juhatuse sisulise kaalutlusõigusega.

Nii on antud erakonna juhatusele põhikirja punktidega 2.5.3.1.2 ja 2.5.3.5 – 2.5.3.7 pädevus otsustada, kas erakonna liikme, kelle kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, jätkamine erakonnas on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Lähtudes põhikirja kehtivast sõnastusest, on piirkonna juhatusel põhikirja punkti 2.5.3.3 kohaselt õigus otsustada, kas erakonna liige tuleb erakonnast välja arvata või mitte. Erakonna juhatusel on omakorda pädevus otsustada, kas kinnitada vastav piirkonna juhatuse otsus või jätta see kinnitamata (põhikirja punkt 2.5.3.5). Kui erakonna juhatus jätab piirkonna juhatuse otsuse kinnitamata, puuduvad sellel õiguslikud tagajärjed. Samamoodi näevad põhikirja punktid 2.5.3.4 ja 9.7.14 ette, et erakonna mainele oluliste juhtumite korral on erakonna juhatusel õigus otsustada erakonna liikme väljaarvamine ka ilma osakonna või piirkonna esildiseta. Eeltoodust tulenevalt, olukorras, kus piirkonna juhatus ei ole isiku erakonnast väljaarvamist põhjendatuks pidanud, on erakonna juhatusel õigus otsustada teisiti ja isik siiski erakonnast välja arvata. Küll aga ei saa põhikirja kohaselt toimuda erakonna liikme erakonnast väljaarvamine automaatselt, ilma juhatuse vastavasisulise otsuseta.

Põhikirja punkti 2.5.3.1.2 tõlgendamisel vajab rõhutamist, et erakonna piirkonna juhatusel või erakonna juhatusel ei ole pädevust seada kahtluse alla seadusjõus kohtulahendi kehtivust, selle õigsust või kohustuslikkust erakonna liikme või erakonna suhtes. Sarnaselt eeltooduga ei saa piirkonna juhatus või erakonna juhatus hinnata ümber ka jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid või vaidlustada teo toimepanemist süüdimõistetud erakonna liikme poolt.

Küll aga on erakonnale antud pädevus otsustada, kas toimepandud süüteo liik ja laad on sellised, et välistavad isiku edasise erakonnas tegutsemise ja sinna kuulumise. Põhikirja punktides 2.5.3.1.2 ja 2.5.3.5 – 2.5.3.6 toodud juhatusele antud kaalutlusõigus tähendab seda, et erakonnal on võimalus arvestada toimepandud süüteo sisu ja raskust, samuti selle mõju isiku usaldusväärsusele ja erakonna üldisele mainele. Erakonna juhatus peab otsustama, kas erakonna liikme erakonnast väljaarvamine on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Eelviidatud kaalutlusõigus on erakonna juhatusel ka juhul, kui esinevad teised põhikirja punkti 2.5.3.1 alapunktides sätestatud isiku erakonnast väljaarvamise alused.

Kehtiva põhikirja sõnastuse kohaselt võidakse erakonna liige arvata erakonnast välja ka juhul, kui erakonnaliige rikub jämedalt põhikirja nõudeid (põhikirja punkt 2.5.3.1.1), erakonna liige hääletab vastu fraktsiooni otsustele või seisukohtadele või umbusaldab Riigikogus või kohaliku omavalitsuse volikogus erakonna liiget (põhikirja punkt 2.5.3.1.3) või ilmnevad muud olulised põhjused (põhikirja punkt 2.5.3.1.4).

Põhikiri ei võimalda antud väljaarvamise aluseid omavahel eristada ega tuvastada, justkui oleksid teatud põhikirjas sätestatud alused isiku erakonnast väljaarvamiseks n-ö obligatoorsed või imperatiivsed, välistades nende osas mistahes kaalutlusõiguse teostamise, ja teised n-ö valikulised alused, mille puhul oleks diskretsiooniõiguse teostamine võimalik.

Põhikirja punktid 2.5.3.1.1 ja 2.5.3.1.4 ning punktid 2.5.3.1.2 ja 2.5.3.1.3 on sätestatud oma sisult ja väljenduslaadilt ühtemoodi. Nii ei ole võimalik ka tuvastada, et põhikirja punktides 2.5.3.1.2 ja 2.5.3.1.3 sätestatud alused isiku erakonnast väljaarvamiseks oleksid kaalukamad kui põhikirja punktides 2.5.3.1.1 ja 2.5.3.1.4 sätestatud alused, või esineksid muud asjaolud, mis ühel juhul tooksid kaasa isiku automaatse väljaarvamise, ent teisel juhul mitte.

Kuivõrd põhikiri ei võimalda väljaarvamise alustel vahet teha, peab erakonna juhatus igal konkreetsel juhul otsustama, kas kinnitada piirkonna juhatuse otsus või jätta see kinnitamata, ehk kas arvata isik erakonnast välja või võimaldada tal erakonna liikmena jätkata. Erakonna juhatusel tuleb põhikirja punktide 2.5.3.3 ja 2.5.3.5 kohaselt otsustada, kas isiku erakonnast väljaarvamine on igal konkreetsel juhul kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud ja erakonna huvides vältimatult vajalik.

Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka põhikirjas sätestatud erakonna liikme väljaarvamise mõtte ja eesmärgiga.

Põhikirja punkti 2.5.3 alapunktide eesmärk on tagada, et erakond saaks mõjuval põhjusel arvata erakonnast välja isiku, kelle tegevus on erakonna hinnangul erakonna huvidega vastuolus, kes kahjustab erakonna mainet või kes on kaotanud erakonna silmis oma usaldusväärsuse. Nii nagu erakonnale on tagatud võimalus otsustada, millised isikud erakonnaliikmeteks vastu võtta (vt põhikirja punktid 2.1.2, 2.1.4 ja 5.5.4.4), peab erakonnale olema tagatud ka võimalus erakonda vastu võetud isikud erakonnast asjaolude muutumisel välja arvata. Erakonnale on põhikirja punktiga 2.5.3.1 tagatud võimalus otsustada, kes saavad olla erakonna liikmeteks.

Põhikiri ei saa olla liialt jäik ega tuua kaasa erakonna liikmete põhjendamatut erakonnast väljaarvamist. Põhikirja punkti 2.5.3 alapunktide liialt kitsendav tõlgendamine võiks viia selleni, et erakonnal tuleb arvata erakonnast välja näiteks laitmatu käitumisega, erakonda oluliselt panustanud isik, kes on pannud erakonna huvidest lähtuvalt toime äärmiselt marginaalse süüteo, mis ei pruugi oma laadi või sisu poolest välistada isiku jätkamist erakonnas. Eeltoodu läheks aga vastuollu erakonna huvide ja selliselt ka põhikirja punkti 2.5.3 mõttega.

Sarnasest tõlgendusest lähtuvad ka teised mittetulundus- või kutseühendused. 03. märtsil 2016 toimus Eesti Advokatuuri üldkogu, kus tuli arutusele küsimus, kuidas tuleks tõlgendada advokatuuriseaduse § 37 p-i 2, mis sätestab alused advokaadi advokatuurist väljaarvamiseks. Advokatuuriseaduse § 37 p 2 sätestab, et advokaat heidetakse advokatuurist välja juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise. Sarnaselt käesolevaga arutati ka Eesti Advokatuuri üldkogul küsimust, kas juhatusel on advokatuuriseaduse § 37 p-s 2 sätestatud aluste esinemise korral kaalutlusõigus advokaadi advokatuurist väljaheitmiseks või tuleb advokaat süüdimõistva kohtuotsuse korral heita advokatuurist välja automaatselt.

Eesti Advokatuuri üldkogu asus seisukohale, et Eesti Advokatuuri juhatusel tuleb advokatuuriseaduse § 37 p-i 2 kohaselt igakordselt kaaluda, kas kuriteos süüdimõistmine teeb isiku jätkamise advokaadina võimatuks. Eesti Advokatuuri hinnangul on advokatuuriseaduse § 37 p 2 formuleeritud selliselt, et isiku väljaarvamine ei toimu automaatselt, vaid advokaadi kutseühendusest väljaarvamine peab toimuma põhjalikult motiveeritud kaalutlusõiguse alusel, võttes arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kui juhatus leiab, et isikule omistatud süütegu ei välista tema tegutsemist advokaadina, on Eesti Advokatuuri juhatusel õigus jätta advokaat advokatuurist siiski välja heitmata.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kuivõrd ka Eesti Keskerakonna põhikiri näeb ette kaalutlusõiguse teostamise erakonna poolt, eeldab ka Eesti Keskerakonna põhikiri erakonna liikme erakonnast väljaarvamise otsustamisel kõikide asjaolude põhjalikku kaalumist. Juhul, kui isiku erakonnast väljaarvamine oleks erakonna liikme poolt toime pandud süütegu arvestades ebamõistlik või põhjendamatu, on erakonna juhatusel pädevus jätta selline otsus kinnitamata (põhikirja punktid 2.5.3.5 – 2.5.3.7).

Eeltoodud õigusliku analüüsi põhikirja punktide 2.5.3.1.2 ja 2.5.3.5 – 2.5.3.7 tõlgenduse osas on koostanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid.

[Pildiallkiri:]   PÕHIKIRJA TULEB LUGEDA ERI PUNKTIDE KOOSTOIMES! Keskerakonna kehtiva põhikirja punktid, mis puudutavad juhatuse õigust otsustada liikmete erakonda kuuluvuse üle (põhikirja punkt 2.5.3.1 koostoimes põhikirja punktiga 2.5.3.1.2), sätestavad, et „Erakonnaliige arvatakse erakonnast välja, kui erakonna liikme kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus“. Vastuse saamiseks, kas erakonnal tuleneb sellest ka kaalutlusõigus, tuleb põhikirja nimetatud punkte tõlgendada koostoimes põhikirja punktidega 2.5.3.3 ja 2.5.3.5 – 2.5.3.7.

Jaga |