Kas USA presidendiks võib saada JFK?

ENN EESMAA,      11. veebruar 2004


Pärast kindlaid võite Iowa parteikoosolekutel ja New Hampshire´i eelvalimistel on senaator John Forbes Kerry tõusnud demokraatide seas kõige kindlamaks erakonna presidendikandidaadi pretendendiks juuli lõpus toimuval partei kongressil Kerry kodulinnas Bostonis. Kuid miks siis ikkagi nostalgiline võrdlusmoment John Kennedyga. Pärast säravat algedu on üha rohkem Kerry puhul hakatud kasutama nimelühendit JFK. Põhjus on küll pisut konstrueeritud, kuid mitte lootusetu.
John Kerry sündis Fitzsimmonsi sõjaväehaiglas Denveris ning mõnedki ta sõbrad on teda Kennedy eeskujul juba aastaid kutsunud JFK.
Kuid kokkupuutejooni on sisulisemaidki. Küllap olete tähele pannud, et Kerry kampaania püsiprominentide hulka kuulub Edward Kennedy, presidendipretendendi kauaaegne perekonnasõber ja aatekaaslane. Nii John Kennedy kui ka John Kerry alustasid tormijooksu Valgele Majale liberaalse Massachusettsi osariigi senaatori ametitasandilt. Mõlemad mehed võitlesid vapralt sõjas. Kennedy Teise maailmasõja merelahinguis, Kerry Mekongi jõe deltas Vietnamis. Ka John Kerry teenis oma sõjaordenid välja väikese lahingulaeva pardal.
Presidendiks pretendeeriv John Kerry kinnitab Interneti koduleheküljel, et tahab riiki muuta turvalisemaks ja tugevamaks. Kerry kutsub ameeriklasi rahumeelse kodanike armee sõdureiks, kes hoolivad kõigist hoolitsust vajavaist. John Kerry rõhutab, et tahab rohkendada riigi õitsengut, vähendades miljonite vaesust, mitte aga kärpida miljonäride makse. Tänagi on USA-s selle lubaduse uskujaid suhteliselt palju. Kuigi USA majandusel läheb praegu hästi, pole töötus ometi vähenenud. Kerry lubab, et presidendina aitab ta luua 3 miljonit uut töökohta juba esimese poolteise ametiaasta jooksul. Kerry kuulutab kõlavalt, et tahab presidendina jätkata oma aastaid väldanud võitlust mõjuvõimsate erihuvide vastu. Sõjas oleva riigi tipp-poliitikuna on tal keerukas rünnata George Bushi välispoliitikat.
Pealegi teab Kerry, et paljud mäletavad ta suhteliselt heitlikke hääletusi Iraagi sõja küsimustes. Seepärast küsib ta täna pigem kalambuurselt, mida on ameeriklased saanud sellest, et sõda on võidetud, kuid rahu kaotatud. Progressiivse internatsionalismi kaudu tahab Kerry tagada ja kindlustada USA juhtrolli inimkonna teel vabama ja rikkama tuleviku poole. Pretendendina sunniks ta USA suuri kindlustus- ja ravimifirmasid toetama igale ameeriklasele taskukohast tervisekaitse plaani. John Kerry lubab rahva nõudmistele ja lootustele vastavat praegusest hulga puhtamat ja rohelisemat Ameerikat ning annab mõista, et presidendina ta ei takistaks Kyoto protokolli allakirjutamist ega ratifitseerimist.

John Kerry teel tippu

Kerry alustas oma kampaaniat ilmselgesti kahe alguses säravama pretendendi Wesley Clarki ja Howard Deani varjus. Ta enese hinnangul kuulus see koguni väljasurevate liikide nimekirja. Erukindral Clark Iowa valimiskoosolekutel ei kandideerinud. Vermonti endine kuberner Howard Dean aga jäi Iowas koguni kolmandaks, John Kerry järel tuli üllatuslikult teiseks hoopis Põhja-Carolina senaator John Edwards.
Presidendivalimiste ametlikku algust tähistavate New Hampshire´i eelvalimiste tulemusi on aastaid peetud USA riigipeaks pürgijaile ülioluliseks. Tervelt 40 aasta jooksul ei saanud ükski New Hampshire´s kaotanud pretendent Valge Maja peremeheks.
Ettekuulutusliku traditsiooni rikkusid lõpuks Bill Clinton, kes 1992. aastal jäi tillukeses kirdeosariigis alla ekssenaator Paul Tsongasele, ning tänane riigipea George W. Bush, kes samuti polnud aastal 2000 New Hampshire´i eelvalimistel võidukas. 27. jaanuaril 2004. a võitis New Hampshire´s demokraatide poolehoiu John Kerry. Rohkem kui kümne protsendiga kaotas talle Howard Dean. NATO Euroopa-vägede kunagine komandör, ka ärimaailmas kaugele jõudnud Wesley Clark pidi leppima kolmanda kohaga, suutes John Edwardsit edestada vaid ühe protsendiga. Kuigi ligi 100-protsendiliselt valge elanikkonnaga New Hampshire pole mingi USA pähklikoores, sai meteoorina poliitikalaotusse tõusnud John Kerry veel ühe särava võidu. Mõjuvõimsa nädalalehe Newsweek arvamusuuringu kohaselt väitis 49 protsenti tulevastest valijaist, et kui hääletus toimuks kohe ja president Bushi vastaskandidaadiks oleks John Kerry, pooldaks nad demokraati. Bushi toetusprotsendiks oli 46.

Ameerikat ootavad muudatused

Seega tasub kasvava tähelepanuga jälgida Yale´i ülikooli lõpetanud juristi, kahe tütre isa ja kolmekordse vanaisa, 60-aastase John Kerry tulevasi lahinguid teel Valgesse Majja.
Praeguseks kaheteistkümnes osariigis toimunud demokraatide eelvalimistest kümnel on edu saatnud just teda. Sellega seoses on ka Kerry kõned valijatele muutunud Bushi suhtes kriitilisemaks: "Tema päevad on loetud ja Ameerikat ootavad muudatused."
Valimiskarussellilt on maha astumas aga demokraatide esialgne favoriit Howard Dean, kes jäi viimastel hääletustel Washingtonis, Michiganis kui ka Maine´is Kerryst kaugele taha, lõpetades teisena.
Dean on lubanud, et kui kaotab ka 17. veebruaril Wisconsinis toimuval hääletusel, loobub ta edasisest kandideerimisest. Ta on sunnitud seda tegema, sest senine tagasihoidlik edu ei ole tema kampaaniakassasse raha juurde toonud. Ka John Edwardsil ja Wesley Clarkil ei ole suurt paremini läinud, kuigi päriselt maha kanda on neid veel vara, sest ligi 30 hääletust on veel ees.
Tänane president George W. Bush on oma kampaania läbiviimiseks kokku kogunud rohkem kui 130 miljonit dollarit. Demokraatide võimalused on aga tunduvalt kasinamad. Vabariiklaste parteikongress toimub augusti lõpul New Yorgis. USA 44 president valitakse 2. novembril 2004. aastal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)