Vilja ravis meeskonna terveks, Ain paneb selle tööle

URMI REINDE,      14. detsember 2005


Uus esimees Ain Seppik lubab Riigikogu 20-liikmelisse Keskerakonna fraktsiooni tuua üldpoliitilise diskussiooni, perspektiivsete ideede arutelu ja päevapoliitiliste teemade laiema käsitluse. Samuti tahab ta panna erinevatest isiksustest koosneva fraktsiooni rohkem tööle ühise meeskonnana ning nõuda saadikuilt sügavamat orienteerumist igas suurde saali jõudvas seaduseelnõus.

Juttu Ain Seppikuga, Riigikogu Keskfraktsiooni uue esimehega alustame ajaloolisest tagasivaatest. Uuema Eesti Riigikogu nelja koosseisu kohta tuleb Keskerakonnal kokku üheksa fraktsiooni esimeest.
„Väärikad inimesed," kommenteerib Ain Seppik nimekirjale pilku heites. „Terve plejaad Keskerakonna tähti läbi aastate!"
Rohkem peatub ta erakonna esimehe Edgar Savisaare nimel. Vahelduva päevapoliitika ja poliitiliste suursündmuste taustal on juba meelest läinud, et ka tema on fraktsiooni esimehe üldjuhul tänamatut ametit pidanud.
Savisaar juhtis fraktsiooni 1999. aastal. Aastal, mil riigivõimu võttis nn kolmikliit, mis koosnes Isamaaliidust, Reformierakonnast ja Mõõdukatest. Aastal, mil Tallinnas troonis Mõisa-valitsus ja käratsesid seitse päkapikku.
„Suurt poliitikat tehti sel ajal Tallinna linnavolikogus, mitte Riigikogus," meenutab Seppik.

Keskerakond hõivab positsioone
Praegust poliitmaastikku iseloomustades kurjustab mõnigi, et Keskerakond vallutab ühe positsiooni teise järel.
„Keskerakond ei hõiva positsioone," parandab Seppik. „Keskerakond võtab endale ühiskonnas kuuluva koha. Lõpuks oleme jõudnud sinnamaale, et meie päralt on ametikohad, mis vastavad meie valimislubadustele. Nende kohtade kaudu me saame oma lubadusi täita," on Seppikule kõik toimuv loomulik.
Meedia ja eriti netikommentaatorite tõmblemine keskerakondliku laiutamise kohta on kohatu. Ükski erakond, ükski poliitika ei saa ennast teostada niisama pealt vaadates, kuidas teised tegijad istuvad kõrgetel ametikohtadel. Keskerakond on oma näguripäevad selleski mõttes üle elanud. Ja ka palju kibedaid etteheiteid teeninud, kui pole üks või teine kord nõutava resoluutsusega käitutud.
„Mina ennustan," võtab Seppik veel jõulisema positsiooni, „et Eesti poliitikas hakkavad jõujooned lähiajal veelgi enam muutuma. Postimees võib ju kirjutada, et Isamaaliit jäi viimastel valimistel pildile alles, kuid millise toetusega? Mis siin hõisata on? Või sotsid, ja koos nendega uussotsid, nagu ma nimetan meie endisi liikmeid seal. Läbimurret neile ju ei tulnud. Ning ka respublikaanid Tõnis Paltsu võidukal juhtimisel on teel merepõhja poole. Mujale neil küll asja ei ole."
Seppik on karm. See pole talle üldjuhul omane. Pealegi olid Mart Laari ja Peeter Kreitzbergi hääled üsna ilusad, Tallinna linnas 1500 kanti, mida pole üldse vähe.
„Kas Mart Laari hääli saab võrrelda Edgar Savisaare häältega? Või Partsu omi? Kes siis on suur poliitik? Ja ütleme häbenemata välja, et Vilja Savisaare hääled on samuti väga tubli tegija saak. Miks me kiidame nii väsimatult kõikides kanalites tagumise rea omi?"

Seppik hindab meeskonda
„Minu seisukoha järgi on poliitika meeskonnatöö." Kõik, kes Ain Seppikuga on kokku puutunud, võivad seda kinnitada. Temaga on hea „asju arutada". Et kui tahad elust rääkida, lähed Aini juurde. Seda teavad nii erakonnakaaslased, poliitilised kõrgliigamängijad kui ka partnerid teistest erakondadest. Puudub kogemus, et Ainilt ei saa adekvaatset vastust või head nõuannet.
Seppik võrdleb poliitikat jalgpallimänguga. „Mart Laar üksi võib olla väga tubli väravalööja – aga kes talle söödab, kes kaitse üle mängib?
Või et Kreitzberg sai palju hääli – ta sai Keskerakonna presidendikandidaadi hääled! Meie tegime talle need ja ta lõikab neid vilju veel mõnda aega.
Teise tänu on Peeter muidugi võlgu meie ajakirjandusele. Et hea on see, kes tõuseb Keskerakonna vastu. Aga ega meil endil ei läinud ju sugugi halvasti. Nii et H. H Luik & Company, pekske aga edasi!"

Milline on Keskfraktsiooni tervis?
„Parem kui kunagi enne," kiidab Seppik. „Pean siin veel kord oma eelkäijat Viljat nimetama, see on suurelt jaolt tema teene. Öelgem ikka otse, et mina võtan üle heast tervisest pakatava fraktsiooni. Veel mõni aeg tagasi see nii ei olnud.
Aga vaadakem, kui tähtis tervise seisukohalt on organismi puhastus. See on elus alati raske, valuline, kuid teinekord vältimatu ja äärmiselt vajalik. Et tekiks uus mikrokliima, et koonduksid jõud, kes tahavad edasi minna."
Meditsiinis võib amputatsioon või operatsioon ka ohtlik olla, löögi alla satub terve organism. Seppikul on varuks vastuväide: klistiir ei ole eluohtlik, naerab ta. „Protseduur on ebameeldiv, aga efektiivne!"
Riigikogu keskerakondlaste terava ütlemisega juht tõmbub tõsisemaks ja viitab erakonnast 2004. aastal lahkunud kolleegidele heatahtlikumalt. Ta ütleb neisse kõigisse suhtuvat lugupidamise ja kohatise arusaamisega.
„Ma ei saa aru, miks nad tagasi ei ole tulnud? Tunnistan, oleme üritanud nendega sel teemal rääkida."
Seppik ütleb, et eriti kahju on tal Liina Tõnissonist, keda peab oma poliitiliseks õpetajaks. Samuti muretseb ta Sven Mikseri pärast, kelles nägi vägagi potentsiaalset poliitikut. „Loodan, et tulevikus jõuab ta siiski Eesti riigile rohkem teha kui Ühendriikidele."
Seppik peatub pikemalt sotsidel kui seltskonnal, kelle Sven arvas parema olevat kui Keskerakond. „Jälgisin Iraagi missiooni hääletuse ajal Riigikogus, kuidas just Mikser hääletab, sest oli ju tema selle teema esimene eestkõneleja Keskerakonna kaitseministrina ja pärast meilt lahkumistki. Nüüd oli ta hääletuse ajal saalist hoopis kadunud!" Kuid Seppik ei näi selle üle eriti imestavat.
„Vaene mees, ta arvas, et läheb demokraatlikku erakonda! Mina olen jätkuvalt seisukohal, et Keskerakond on Eesti üks kõige demokraatlikumaid parteisid. Muidugi neile, kes ei võrdsusta demokraatiat anarhiaga."
Seppik arvas, et küll aeg annab arutust. „Vaatame, kuidas Svenil Ilvese jaht läheb. Aga sotsid pole meie endistele koduerakond. Nad on ja jäävad seal võõraiks."

Fraktsiooni töö läheb mehisemaks
Kuidas Keskfraktsioon edasi töötab? Seppik lubab tuua traditsiooniliste töökoosolekute kõrvale üldpoliitilise diskussiooni. „Iga meie saadik peab tegema suurt poliitikat. Ettureid meil pole, kõik on lipud ja kuningad. Kõigil on rahva mandaat, kõik peavad seda maksimaalselt kasutama. Riigielu kohta on igaühel oma arvamus, inimesed tahavad rääkida. Teemadest puudu ei tule."
Seppik laiendaks aseesimeeste Lauri Laasi (sotsiaalelu, haridus, kultuur) ja Vladimir Velmani (majandus) volitusi, nende juhitavad valdkonnad pakuvad aruteludeks ainet küllalt. Ise jätkab ta õigusküsimustega.
„Eespool rääkisin, et poliitika on eelkõige kollektiivne tegevus. Ärme nüüd siin vaiksete jõulude eel unustame, et jaanuaris taas saali kogunedes jääb vaid natuke rohkem kui aasta Riigikogu valimisteni. Kuigi fraktsiooni liikmed on kõik isiksused – lipud ja kuningad, nagu ma ütlesin –, peame erakonnatööd tegema ühise meeskonnana. Kuni selleni välja, et erakond kindlasti arvestab iga Riigikogu liikme üldist panust järgmise parlamendi koosseisu valimisnimekirja koostamisel. Jah, see on hoiatus!"
Seppik lubab tõsisemat süvenemist dokumentidesse, seaduseelnõudesse jm paberimajandusse. Et iga saadik rahvaga kohtumisel teaks, millest jutt ja oskaks valijate küsimustele vastates orienteeruda.
Ka fraktsiooni abiliste-nõunike koosseis, kellest mitmed on seoses erakonna võimule tõusmisega läinud teistele ja kõrgematele töökohtadele, vajab uue esimehe täiendavat kätt. Ain Seppik tahaks näha noori – tarku ja ambitsioonikaid, soovitavalt juriidilist haridust oma(nda)vaid inimesi, kellest kujuneks väärika Keskerakonna väärikas järelkasv.

Keskfraktsiooni esimehed
1992 Arvo Junti
1993 Arvo Junti
1994 Rein Veidemann
1995 Rein Karemäe
1996 Siiri Oviir
1997 Siiri Oviir
1998 SiiriOviir
1999 Edgar Savisaar
2000 Toomas Varek
2001 Toomas Varek
2002 Toomas Varek
2003 Toomas Varek
2003 Kalev Kallo
2003 Toomas Varek
2004 Vilja Savisaar
2005 Vilja Savisaar
2006 Ain Seppik

Fotol:
„Väärikad inimesed," kommenteerib Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni üheksas esimees Ain Seppik. „Terve plejaad Keskerakonna tähti läbi aastate!"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)