Mailis Reps: Oma riik ongi kallis!

Eestis on edukalt võideldud iseseisvuse eest ja üles ehitatud demokraatlik õigusriik. Eesti on tänaseks saavutanud nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikme staatuse. Eesti on saavutanud oma eesmärgid, mida ühiselt seadsime. Ometi on majandus- ja sotsiaalprobleemid tänases Eestis suuremad kui eales varem. Seetõttu vajab Eesti, hoolimata varasemast edust, muutust, uusi eesmärke, uut paradigmat.

Oleme kaotanud osa elanikkonnast

Möödunud aastatel on Eesti riigi eesmärke ja saavutusi loetud peamiselt vaid SKT-des, majanduskasvu ja -vabaduse tabelites. Majandusvabaduselt on Eesti teiste Euroliidu riikidega võrreldes  kõrgel kohal - meid edestavad vaid Iirimaa, Taani, Inglismaa ja Madalmaad. Eduloo jahtimise käigus kaotasime paraku suure osa elanikkonnast, kes oma vanusest, elukohast või keelest tingituna ei jõudnud sammu pidada.

Gini indeks näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Mida suurem on selle arvväärtus, seda suurem on majanduslik ebavõrdsus ühiskonnaliikmete vahel. Eesti on selle indeksi poolest koos Portugaliga Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal. Gini indeks peegeldab lisaks inimeste sissetulekute ebavõrdsusele ka seda, et riiklikud tugisüsteemid ja võrdsust toetavad meetmed pole riigis välja arendatud. See kajastab meie viimaste aastate „õhukese riigi poliitikat".

Kahjuks ei toonud Eesti hiljutine kiire majandusedu kõigile inimestele kindlustunnet ning väga paljud jäid riikliku tähelepanu alt välja. Õhuke riik ei suuda olla piisavalt hooliv, et märgata   oma tööpanuse juba andnud eakaid, samuti liiga noori, haigeid või puudega inimesi. Õhukese riigi vaatevälja ei mahu ka lastega pered, keskustest kaugemal elavad inimesed, riigikeelt mitte valdavate inimeste vajadused ja põllumeeste soovid. Majandusedu valguses märgistati Eestis kaotajateks kõik need, kes majanduseduga sammu ei jõudnud pidada.

On murettekitav, et Eesti paistab silma suure vahega meeste ja naiste sissetulekutes. Naised on oluliselt kõrgemalt haritud kui samaealised mehed, kuid sissetulekud võrdväärse töö eest on naistel madalamad. Majanduskriis näitab, et ka tööpuuduse olukorras on naised tõenäolisemad töökaotajad.

On kurb tõdeda, et enamik Eesti inimesi pole oma eluga praegu rahul ja nende ootused on vägagi tagasihoidlikud. Meie elanikkonna rahulolu- ehk õnneindeks on Euroopa Liidu riikide hulgas võrreldav ainult Rumeenia ja Bulgaaria omaga.

Eduelamus ei tohi jääda vaid üksikute lõbuks

Seetõttu vajab Eesti rohkem kui eales varem tugevat tsentrit ja tsentristlikku vasakjõudu, mis pakuks parempoolsete retoorikale alternatiivi.

Pean oluliseks tunnustada Rahvaliidu põhimõtteid ja platvormi ning väga tublisid inimesi, kes põhimõttekindlalt on oma tööd teinud. Keskerakonnal tuleb leida Rahvaliiduga koostöö vorm, mis võimaldaks üheskoos töötada selge ühiskondliku muutuse vajadusest lähtuva eesmärgi nimel.

Sama eesmärk on ka põhjuseks, miks Keskerakond alustas Tallinnas koostööd sotsiaaldemokraatidega. Koostööläbirääkimised ja arvamusküsitlused kinnitasid, et tsentri ja vasakjõudude koondumine Eesti poliitilisel maastikul on ääretult vajalik ja oodatud sündmus.

Parempoolsetele alternatiivi pakkuvate erakondade eesmärk järgmistel aastatel peab olema elukvaliteedi tõstmine. Majanduse arendamise kõrval on oluline tagada ühiskondlik tasakaal, üksteisemärkamine ja tolerants, inimeste vajaduste ja ootuste mõistmine. Riik peab hoolima ja vastutama oma elanike eest. Majanduskriis on väga selgelt näidanud, kuivõrd õhuke on meie riik. Kriisiolukorras ei oska Eesti valitsus praegu teha muud, kui kärpida just nende inimeste sissetulekuid, kes juba on raskes olukorras. Olgu selleks siis ranitsatoetuse ärajätmine, kärped laste ja noorte sporditegevuse pealt jne.

Eesti  peab liikuma lühiajalisest projektipõhisest tänase edu hindamisest pikaajalisele arenguperspektiivide planeerimisele.

Me peame tooma lastega peredele kindlustunde tuleviku ees. Tähtis pole ainult lapse esimene eluaasta, vaid tema turvaline kasvamine, õppimine ja iseseisvasse ellu astumine. Iga inimene peab saama ühiskonnas oma eduelamuse - see on meie eesmärk. Uus, üha enam rahva toetust koguv tsentrijõud on kinnitus sellest, et Eesti võitlus iseseisva riigi nimel oli seda  väärt.

Maaelu vajab väärtustamist

Eestis on aeg muuta arusaama majandusedust ja selle jaotusest. Tsentri ja vasaktsentri jõud mõistavad, et headel aegadel ei soovi ettevõtjad, et riik sekkuks nende majandusedusse. Samas on selge, et alustavad ettevõtted vajavad eritähelepanu. Põhjamaades toetatakse ekspordile orienteeritud  ettevõtjaid ja ettevõtteid, mis asuvad väljaspool keskusi. Eritähelepanust saavad seal osa nii põllumehed kui ka maaettevõtted. Elukvaliteedile, hoolivusele ja sallivusele üles ehitatud ühiskonnad toetavad kriisiolukorras palju oma ettevõtjaid, et säästa ettevõtteid ja säilitada inimeste töökohti.

Kaudsed maksud löövad kõige valusamalt vaesemat elanikkonda, sest elementaarsed elamiskulud tuleb neil kanda kõigest hoolimata. Suur osa nende sissetulekust läheb elamiskuludeks, samal ajal makstakse väga palju oma sissetulekust ka maksudena riigile tagasi. Otsesed maksud premeerivad neid inimesi, kellel on suur palk. Tulumaksu vähendamine 1% võrra toob kaasa mõnekümne krooni säilitamise keskmisele töötajale, kuid miljonikroonise sissetuleku juures on võit tõeliselt arvestatav. Seega tuleb vähendada maksusid väiksema sissetulekuga inimestel. Samas suurendada makse suure sissetulekuga inimestel just selleks, et suurendada ühiskonnas solidaarsust ja hoolivust. Iga inimene annab tagasi oma panuse kõigi tarvis ja kogu ühiskonna turvalisuse eesmärgil. Kuuenda maja või auto ostmise asemel tuleb jõukamal kihil hakata hindama üldist turvalisust Eestis.

Eestis on aeg muuta arusaama ka maaelust. Elust maal ja maaettevõtlusest sõltub eesti kultuuri pikaajaline säilimine. Meie eesmärk on säilitada kvaliteetne elu maal, mis tähendab raha suunamist linnast maale. Selge, et transpordikulud ning kehvad teed ja kommunikatsioonid ei õhuta inimesi maale elama asuma. Me peame astuma erisamme kaitsmaks kultuuri ja traditsioonide säilimist, mis mitmekultuursetes linnades on oluliselt keerulisem kui põliskülades.

Meil on vaja ühiselt väärtustada maaelu ning seda ka rahaliselt toetada. Retoorika, et turumajandus lahendab kõik ise,  on tänaseks osutunud vääraks. Põllumehed on pankrotti aetud, piimalehmad lähevad sadade kaupa tapamajja; pangad, postkontorid ja nüüd juba ka koolid sulgevad uksi. Põllumeeste väga viisakale märkusele, et otsetoetuste vähendamise tõttu on tänane olukord lootusetu, järgnes otsus suurendada erimärgistusega diislikütuse aktsiisi. Kui põllumees-maaettevõtja veel seni polnud täiesti lootust kaotanud, siis parempoolsete koalitsioonipoliitikute vastus oli lihtne: odavam on toetada Poola põllumeest, kui meie oma maaelu üleval pidada.

Riigipoolne õlatunne Eestis puudub

Töötusega tegelemine näitab vajadust muuta kogu ühiskonnakorraldust tsentristlik-vasakpoolseks. Parempoolsete vastuseks kasvavale töötusele on  töötute armee suurendamine politseinike ja päästetöötajate koondamisega. Õhukeses parempoolses riigis on isegi tulekahju kustutamine iga inimese enda asi! Töökohtade loomine ja ettevõtjate toetamine, et nad ei peaks massiliselt inimesi tööta jätma, on läbi viidud mitmetes Euroopa riikides, kuid mitte aga Eestis. IRL ja Reformierakond sellist suhtumist ei tunnusta. Töökohtade loomine tööandjaid toetades laiemas mõttes kui ka riiklik mõtlemine, et ettevõtlus vajab raskenevas olukorras tuge, on neile tundmatu.

Madalad maksud on toredad, kuid kindlustunne, et raskes olukorras tullakse sulle appi, on samuti oluline. Eesti vajab hästiharitud tööjõudu, stabiilset ja turvalist ühiskonda, kus sotsiaalne süsteem toetab töövõtjaid ja kus inimesed on oma eluga rahul, luues hea meelega perekonna. Just selliste tingimuste vajakajäämise tõttu jätavad paljud ettevõtted Eestisse tulemata. Nn targad ettevõtted ei tule Põhjamaadest kuidagi meile paljunema, kui ühiskondlik mõtlemine ei muutu. Turvalisus ja stabiilsus on siinjuures võtmesõnadeks. Meil tuleb kogu majandussüsteem muuta  euroopalikumaks.

Euro ei ole lahend, vaid vahend

Euro käibeletulek ei too Eestit finantskriisist välja ega vähenda töötust. Eraldivõetuna ei meelita euro olemasolu siia ka välisinvesteeringuid. Me vajame pigem tarku inimesi, head infrastruktuuri ja ettevõtjaid, kes on suunanud oma tegevuse ekspordile. Euro ei ole lahend, vaid vahend! Kui me saavutame euro kasutuselevõtu ilma ühiskondlik-majandusliku muudatuseta, on minu tõsiseks mureks, et sellega kaasneva hinnatõusu maksavad jälle kinni meie väiksema sissetulekuga inimesed.

Eesti kaotab igal aastal umbes 3000 inimest. Kümne aasta pärast on meie rahvaarv vaid 1,2 miljonit! Meil ei saa olla suuremat eesmärki, kui oma elanikkonna hoidmine kodumaal. Kuidas tagada igas mõttes piisavalt turvaline ühiskond, et noored sooviksid luua pere ning saada ka kolmanda ja neljanda lapse? Eestis tuleb luua vajalikud tingimused, et noor tööjõuline elanikkond ei lahkuks välismaale oma panust andma ja peret looma.

Loomulikult pole meil kellelgi midagi selle vastu, et noored ennast väljaspool täiendavad, kuid kahjuks ei tule noored tagasi. Miks? Üks aspekt on kindlasti võimalus võõrsil ennast oma erialal võimalikult edukalt rakendada, suuremad väljavaated paremat palka saada. Kahjuks on aga paljudele noortele takistuseks pere loomine. Nimelt olen kohtunud väga paljude noorte naistega, kes on abielus mitte-eestlasest mehega, kuid kelle abikaasa ei suuda Eestis kohaneda. Peamiseks probleemiks on väga madal sallivus. See on ka peamine takistus, miks me pole suutnud oma venekeelset elanikkonda Eesti ühiskonda integreerida ja miks me pole suutnud siia meelitada parimaid tarku inimesi, kes saaksid oma panuse anda väikese, turvalise ja eduka riigi arengusse.

Vajame põhimõttelist muutust väärtushinnangutes. Lapsed ei sünni siia ilma ligi 40 000-kroonise emapalga tõttu, vaid armastusest, mida toetab turvatunne. Lapsed peavad saama hea ettevalmistuse kooliks, hea kodulähedase koolihariduse, parimad võimalused vastavalt võimetele edasi õppida. Olgu siis peres rohkem või vähem raha, elagu siis pere maal või linnas. Me vajame põhimõttelist muutust, mis hindaks suuri peresid, mitte kui rahalist tuge vajavaid, vaid oma suuri ühiskondlikke panuseid andvaid inimesi.

Me vajame arusaama, et haridus ongi kallis. Kuid selle pealt ei tohi kokku hoida.

Me vajame arusaama, et sotsiaalne turvalisus vajab selget riigipoolset tuge.

MAILIS REPS, Riigikogu liige, Keskerakond

[fotoallkiri]  JUTTU JÄTKUB KAUEMAKS: Keskerakonna välissekretär Mailis Reps ja Edgar Savisaar.

Jaga |