„Nälgige, ärge virisege!"

Miks ta on pensionärivaenulik?

Olen mõelnud, miks küll Tomingas, kes oma jutu järgi on eelpensionär, nii vaenulikult väljendub pensionäre kaitsvate kirjade kohta. Üks põhjus võib olla muu piisav sissetulek, mistõttu talle polegi pension oluline. Teine võimalik põhjus on see, et tema pere loodab saada tulu laostunud pensionäridelt ära võetud korterite ja majadega äritsemisest. Kolmandaks võimaluseks on, et keegi talle maksab IRL-i poliitikat kaitsvate kirjutiste eest. (Kui tõesti peaks tegemist olema selle põhjusega, siis on ta juudakambamees, kes teenib oma seekleid saatusekaaslaste huvide mahamüümisega.)

Tomingas püüdis mind solvata, väites, et ma pole oma last õigesti kasvatanud (too pidavat isa ülalpidamist koormaks). Ometi ju kirjutasin, et ma ise pean ennast oma lapsele koormaks, kui ta peaks maksma mu viibimise eest hooldekodus. Asi on tegelikult nii, et vanema(te) hooldekodus olemine on lapsele tegelikult ränk koorem, kui ta on madalapalgaline. Ja see koorem üha kasvab, kui senine tendents tulevikus jätkub.

Tahaks veel kord meelde tuletada, et Tsaari-Venemaa suutis oma vaeseid ülal pidada riigi või valla kulul, ilma et lapsed oleksid midagi maksnud. Miks ei suuda seda teha üle saja aasta hiljem Eesti Vabariik?

Miks olgu eripensionid?

Eripensionide süsteem vajaks sisulist reformi, mis seisneks nende arvestamise viimises teiste pensionidega samadele alustele, kusjuures eripensionide suurust võiks reguleerida täiendavate arvestuslike tööaastate lisamisega. Ma ei nuriseks selle üle, kui keegi saaks näiteks 20 000 krooni pensioni; see käigu samal alusel teiste pensionäridega. Siis iga ametikandja ja seadusetegija, kel on õigus pensioni tõsta ja kes seda ei tee, saab tulevikus ka ise vähem; see hoiaks ära pensioni tõstmisest loobumise, kui pensioni on võimalik tõsta.

Koledad väljavaated

Hiljuti oli juhus kuulda kahe pealtnäha pensionieas mehe arutlust selle üle, et kui elu väga kitsaks läheb, oleks päästjaks vangikong, kus on peavari ja toit tasuta. Sinna saamiseks pidasid nad võimalikuks isegi verinoore inimese tapmist. Kas tõesti soovime pensionäre piinates viia mõned neist mõrtsukatööni?!

Enesetapja abistamine meditsiinitöötajate poolt oleks majanduslanguse perioodil hea asi sellepoolest, et jääks ära osa enesetappe, mis toovad surma ja kannatusi teistele. Ilmselt valib mõni enesetapja vastutuleva auto rammimise suurel kiirusel (lahtise turvavööga!). Olen juba kuulnud kaht avariijuhtu, kus kergesti võis olla sellega tegemist. Ise küll sellist viisi ei valiks, sest olen näinud avariid, kus sõiduauto VAZ sõitis veoauto alla, kusjuures selle tagasild läks sõiduautost üle nii, et väike sai täiesti kokku surutud, ent üks sõitjaist jäi imekombel ellu, kuigi vigasena.

Paljud enesetapuviisid võivad olla ohtlikud teistele. Näiteks  endale tulistatud kuul tapab kellegi teise või vigastab laskeulatuses olejaid.

Seepärast kordan eelmisel korral kirjutatut: raskesti haige enesetapp meditsiinitöötajate abiga on sisuliselt halastusakt, mis lõpetab inimese piinad, kui ta ei taha ega suuda neid enam taluda.

Elamisväärne elu nõuab tõsiseid tegusid

Ilmselt pole paljud inimesed Eestis siiski suutnud aru saada läänelikust valimissüsteemist, mille puhul on oluline partei või erakond, ning nad soovivad ikkagi hääletada konkreetse inimese poolt. Sellised valijad ei suuda tavaliselt valida neid, kes nende huve paremini kaitsevad. Seetõttu olemegi saanud endale vaesemate huvidest vähe hooliva valitsuse!

Varsti kätte jõudvatel kohalikel valimistel oleks ikka mõistlik arvestada peale vallavanema või linnapea kandidaadi sedagi, kuhu erakonda ta kuulub.

Arvan, et vaesema rahva huve kaitsevad paremini Keskerakond, Rahvaliit ja Vasakpartei. Kui teie arvates on nende parteide kandidaat väheke nõrgem näiteks võimulolevate parteide kandidaadist, oleks kasulikum siiski teda valida, sest vallavanem või linnapea viib ellu oma partei poliitikat, mis aga praegustel võimuparteidel ei ole vaese rahva jaoks parim.

Miks soovin jääda tundmatuks?

Tomingas on mu kallal virisenud seepärast, et olen palunud toimetust jätta mu nimi avaldamata. Põhjusi selleks on mitu, kuid ühe neist ütleksin välja. Nimelt ei taha ma saada IRL-i repressioonide ohvriks (näiteks öösel visatakse aken puruks). Seda kasutati omal ajal akadeemik Gustav Naani puhul, kes ütles Isamaa-meeste kohta välja kibedat tõtt.

Murelik meespensionär, peagi 75-aastane

(Kirja saatnu nimi ja aadress on toimetusel teada.)

[fototekst]  Tänu hooldekodude olemasolule on paljud mõisasüdamed säilinud heas korras ja teenivad maarahvast. Sealsed hooned rõõmustavad silma, aga koovad südamesse murevõrku: mis nendes elamine-olemine maksab, kas vanuritel ja nende noorematel järeltulijatel ikka jätkub ainelist jõudu selle eest tasuda? Ja mis saab siis, kui kroone enam ei piisa? Pildil: Harjumaa Kernu hooldekodu elamu-tegelusmaja.

Jaga |