Brüsselis maastureid ei näe

URMI REINDE,      30. mai 2007


Grupp tegusaid seltsimehi ja tublisid tüdrukuid viibis paar päeva europealinnas Brüsselis – külas Euroopa Parlamendi saadikul Siiri Oviiril. Käidi Brüsseli Eesti esinduses ja parlamendihoones, külastati tehnorajatist „Mini-Euroopa", tutvuti nii vana kui ka uuema linnaosaga, kohtuti rahvaste paabeli väga erinevate esindajatega, nauditi söömaaegu mereande pakkuvate restoranide tänavas. Loomulikult lasti end pildistada kahe kuulsa maskotiga: Brüsseli sümboliks kujunenud pissiva poisiga ja Keskerakonna ühe sümboliga, eurosaadik Siiriga.

Osa nooremat seltskonda veetis öö eurolinna ööklubides. Vanem põlvkond istus päevavalges Brüsseli raekojaplatsil ja võrdles sealseid õllehindu Tallinna raatuseplatsil kehtivatega. Vägisi kipuvad hinnad kliendisõbralikud olema just Brüsseli Grand Place'il! Nii et seda rada pidi hakkame Euroopast ette jõudma...

Samuti oli huvitav tõdeda, et kahe ja poole päeva jooksul ei näinud me eurosuurlinna tihedas liikluses loodusereostajaid-dzhiipe. Populaarsed on hoopis väikeautod. Eks kõnele see inimeste arukusest ja teede-tänavate headusest!

Reisi töisemas osas kuulasime Eesti esinduses Rena Tasuja ülevaadet esinduse tööst. Tema läks sinna ametisse Välisministeeriumist. Ühtekokku töötab esinduses 80 inimest – lisaks ametnikele diplomaadid, sekretärid, autojuhid, raamatupidajad, ministeeriumide esindajad, Eesti Panga esindaja. Brüsselis viibivad ka Eesti esindaja NATO juures Harri Tiido ja Eesti suursaadik Mall Talvet.

Eesti esinduse 7-korruseline maja kesklinnas osteti 2002. aastal. Esinduse avasid Arnold Rüütel ja Romano Prodi 26. mail 2004. Kena hoone maksis toona 121 miljonit eeku; seega olevat peaaegu muidu saadud. Ka Brüsselis on kinnisvarahinnad vahepeal hüppeid harrastanud.

„Esinduse asukoht on hea – paikneme Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu lähedal," rääkis Rena Tasuja. Tema sõnul elab Brüsselis tuhatkond eestlast.

Igal EL-i 27 liikmesmaal on oma esindus. Diplomaadid saadetakse sinna kolmeks aastaks. Kuigi Euroopa Parlamendi saadikud elavad Brüsselis, toimub üks kord kuus esmaspäevast neljapäevani parlamendi täiskoguistung Strasbourg'is.

Rena enda tööks on jälgida Europarlamendi raporteid. Just vahetult enne meie sealviibimist osutus kuumaks Eesti–Vene suhete teema ja selle arutelu europealinna poliitilis-diplomaatilistes struktuurides – kirjeldasid Rena ja Siiri meile olukorda. Siiri põhisõnum kõlas: „Eestil tuleb leida endale liitlasi!"

Külliki Linnamägi kõneles Eesti esinduse suhtlusest Euroopa Komisjoniga, kel on seaduste algatamise õigus ja väga suur võim ning kus teatavasti töötab Eesti rahva suur sõber Siim Kallas.

„On konkreetseid küsimusi, mis Eestit ei huvita," märkis Linnamägi, tuues näiteks siseveteveonduse. „Aga me peame olema kursis kõigega, mis Euroopas toimub."

Üldiselt olevat Eesti tuntud kui nn hästikäituv riik – ta ei karju, kui pole häda, ega räägi ka pikalt.

Kuulsime huvitavaid andmeid Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast. Neid üks jäi eriti meelde: kuni 40 protsenti ühiseelarvest läheb põllumajanduse toetamiseks, kuigi ses valdkonnas tegeleb reaalse tootmisega vaid 2 protsenti EL-i rahvastikust.

Eurorahade liikumine, kättesaamine ja kasutamine oli üks põhilisi teemasid, mis meie delegatsiooni liikmeid aktiivselt küsima erutasid. Linnamägi pakkus välja võrdluse: kui Eesti sarnaneb siuh-siuh liikuva sääsega, siis Euroopa Liit on nagu suur allveelaev, mis küll kulgeb aeglaselt, kuid „on vinge, et ta üldse liigub".

Esindusest liikusime edasi Euroopa Parlamendi imposantsesse hoonesse. Seal töötav Eesti ametnik Evelin Rikkas tegi meile väikese ringkäigu mööda maja ning näitas filmi parlamendi toimimisest. Europarlamendis on esindatud kuni paarsada parteid ja kehtib 23 ametlikku keelt.

Siiri Oviir rääkis kaheksa fraktsiooni paiknemisest saalis ja kirkamatest hetkedest, mis talle igapäevatööst meelde on jäänud. Kõik tahtsid temaga koos end parlamendisaali taustal pildistada. Parlamendi infobüroost tassisime koju kaasa kõikvõimaliku nänni kilekottidest kuni suurte Euroopa Liidu kaartideni.

Tavalisest turismireisist erines too sõit poliitilise informatsiooni hulgalt, millega 25 Eesti poliitikasõltlast ennast kohapeal täiendada said. Eemalt vaadates ei tundugi kogu kodumaine madistamine enam nii jube, sest probleeme on eurokarussellis tiireldes paljudel, ka meist paremaks arvatud riikidel, ja hädasid on neil hullemaidki kui meil.

Suur tänu Siiri Oviirile ja teistelegi meie eurosaadikutele, kes kodurahva silmaringi laiendavad ja meile eurokärbseid pähe ajavad!

[Pildid.]
EUROAMETNIK 1: Rena Tasuja hoiab silma peal Euroopa Parlamendi raportitel.
EUROAMETNIK 2: Külliki Linnamägi sõnul on tähtis, et teised liiduriigid Eestit toetaksid.
ATRAKTSIOON: Kauaaegne kaevurite ametiühingujuht ja endine Riigikogu liige Endel Paap Ida-Virumaalt lõi tänavamuusiku saatel tantsu.
MASKOTT SIIRI: Kõik tahtsid Siiriga pildi peale! Hetkel on see õnnestunud koolinoorte integratsiooniprogrammi „Minu riik" projektijuhil Toivo Keval ja Marika Juusel Keskerakonna Maardu piirkonnast.
DON QUIJOTE & SANCHO PANZA: Irja Sõnum Valgamaalt Pukast leiab, et olla ainus Keskerakonna esindaja koduvalla volikogus meenutab don Quijote vaevarohket võitlust.
MEIE LIPP! Jekaterina Zheleznjova Keskerakonna Lasnamäe piirkonnast leidis 27 liikmesmaa lippude hulgast kõige armsama.
VIIS VIIMAST: Mini-Euroopa parki tutvustavast reklaamist nähtub, et elatustasemelt on Eesti hetkel Euroopa Liidu liikmeskonnas tagant viies. Meist tahapoole jäävad vaid Läti ja Leedu ning Bulgaaria ja Rumeenia. Eestit on Mini-Euroopas esindamas Paks Margareeta.
Fotod: URMI REINDE


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)