Oleks teadnud, et sa tuled, oleks kodunt ära läinud!

RAIMOND KALJULAID,      12. november 2003

Toetus Partsile kui peaministrile nigel, toetus Savisaarele kui linnapeale ülisuur

Faktumi oktoobriküsitlust tallinlaste hinnanguist linnavalitsuse tööle käsitles juba eelmine Kesknädal. Teema väärib siiski veelkordset tõstatamist. Sest tähelepanuta on jäänud kaks asjaolu: pealinna juhtiva linnavalitsuse suur edu jäi ajakirjanduses peaaegu märkimata ning milliseid järeldusi Faktumi küsitlusest teha saab.

Et tulemused olid keskerakondlikule linnavalitsusele soodsad, siis leidis uuring ajalehtedes käsitlust peamiselt leheserval, lühiuudisena. Kui uuring oleks näidanud linnavalitsuse usaldusväärsuse langust; kui oleks selgunud, et Keskerakond on kaotanud Tallinnas tublisti toetajaid, kas siis oleks sellest samuti vaikitud? Vaevalt. Eks võimalikke seletusi on kaks. Esimene on süütum. Hea uudis ju teatavasti ei müü, halb aga küll. Teine seletus on vandenõuteooria maiguga.

Esimene, süütu seletus
Alustagem kaugemalt. Kuu või poolteist räägivad ajalehed Tallinna finantskriisist, pea et pankrotiohust. Tegelik seis selgub Raepressi uudisest:
"2003. aasta kümne kuuga laekus linnaeelarvesse 3507 miljonit krooni, mis moodustab 75% aastaks kavandatud eelarvetuludest. Maksutulu laekus kümne kuuga 1,72 miljardit krooni ehk 80% eelarvesse kavandatust." Ühesõnaga. Kriis on väljamõeldis. Tõeliste numbritega pole jutul midagi pistmist.
Kuid keegi teab, mis teeb - korda, korda, korda, küll siis usutakse. Ja finantskriis elabki meedias oma elu. Üks asi, mis toimub linnakassas, teine asi, millest kirjutatakse ajalehes. Kas ei kõla see vandenõuna? Igal juhul ei kõlba Tallinna linnavalitsuse kasvavad usaldusnäitajad tallinlaste seas sellesse mustrisse.
Möödunud nädalal pakkusin mõnesid sellest uuringust tulenevaid võimalikke arutluskäike kõikide kesklehtede arvamustoimetustele. Sain igalt poolt eitavad vastused. Ma ei eita, et on peamiselt toimetuste otsustada, mis lehes ilmub ja mis mitte. Omanikud on nad just selleks paika pannud. Ja on tõesti võimalik, et see, mille ma kirja panin, lihtsalt ei vasta meie arvamuskülgede kõrgetele nõudmistele. See kõik võib olla õige. Ja võib-olla ei ole asi ka minu nooruses - olgugi et me kõik oleme lugenud nimekate hallpeade artikleid, mille sisu on kaugel sisukusest, mille stiil on kaugel stiilsusest ja mille mõte on kaugel mõttekusest.
Kuid kas me ikka saame välistada, et vähemalt osa põhjusest, miks Faktumi Keskerakonnale soodsa küsitluse tulemusi ei taheta avalikustada, on ikkagi see, et see on Keskerakonnale soodne?

Teine, poliitiline selgitus
Faktumi küsitlus väärib taasmainimist ka sellest tulenevate järelduste tõttu. Mitte ainult Tallinna, vaid Eesti poliitika kohta üldiselt.
Seni arvatakse, et poliitikule tagab kindlaima toetuse mõne nähtava, ent vastutuseta esindusfunktsiooni täitmine. Mäletame ju, et presidendiralli favoriidiks peeti mõnes ringkonnas Riigikogu esimeest, mis sest et spordiarsti!
Faktumi küsitlus näitab, et midagi on selles vallas muutumas. Muutumas on see, mille alusel rahvas poliitikuid hindab.
Teatavasti juhtis möödunud aastal usaldusväärsuse edetabelit 79 protsendiga vabariigi president. Tänavu on ta taandunud neljandaks ning tema toetusprotsent on 70.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare isiklik toetus uuringu andmeil on tallinlaste seas 76%. Uuringu läbiviija sotsioloog Juhan Kivirähk on selle kohta ütelnud: "Rahva ootused munitsipaalpoliitikute suhtes on teistsugused kui "suure poliitika" tegijatele. Vaevalt suudaksime me ette kujutada, et Savisaar parlamendi liikmena või peaministrina suudaks pälvida kolme neljandiku valijate poolehoidu."
See, millest Kivirähk räägib, on minu arvates midagi muud kui erinevus "suure" (riikliku) ja "väikese" (munitsipaal) poliitika vahel.
Üldiselt usutakse, et valitsusvastutus kahandab vastutaja usaldusväärsust (kohustus langetada ka ebapopulaarseid otsuseid, otsustamine üldse). Nagu juba öeldud, tulusam on teenida rahva armastust, täites mõnd nähtavat esindusfunktsiooni. Kuid Savisaare usaldusnivoo Tallinna linnapea ametis, täidesaatva võimu esindajana ületab ka presidendi toetust.
Näeme, et esindusfunktsioon on kaotamas oma senist tähtsust. Ainuüksi esinemisoskust ei hinnata enam. Rahva silmis on muutunud määravaks otsuste tegelik kvaliteet; see, kuidas otsused mõjutavad inimeste elu.
Tallinna linnapea toetus linlaste silmis kujuneb sarnaselt peaministri usaldusväärsusega rahva silmis. Mõlemad on täitevvõimu esindajad. Seega, kas Savisaare 76-protsendiline toetus oleks mõeldav ka peaministrile? Jah, kindlasti. Kuid usutavasti vaid siis, kui peaministriks on Savisaar.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)