Inju lastekodu lapsed tunnevad rõõmu advendiajast ja jõulukingitustest

RALF R. PARVE JAANUS KÕRV,      30. november 2005


Lääne-Virumaal, Rakverest 10 kilomeetrit lõunas asub Inju mõisahoones lastekodu. 1894. aastal ehitatud mõisahoone on säilinud esialgsel kujul. Originaalis on tänaseni alles lagede maalingud ja tahvellaed vestibüülis ning söögitoas. Asjatundjad kinnitavad, et mõisa peahoone on üks parimaid neorenessansi näiteid mõisaarhitektuuris. Lastekodu, mis kandis Viru Maakonna Vaeslaste Varjupaiga nime, asutati Injusse 7. novembril 1920. Siis elas seal 37 last. Praegu annab Inju lastekodu peavarju ja hoolitsust 35 lapsele.

Toivo Olvi – direktorist mõisahärra
Toivo Olvi oli noor mees, kui ta esmakordselt Inju lastekodusse 1979. aastal direktorina tööle tuli. Nagu ta kinnitab, on läbi käidud kõikvõimalikest vasktorudest ja kunagised raskused panevad nüüd üksnes muigama. Ent mõelda, kui su hoole alla on usaldatud üle 40 lapse ja öösel tilguvad laed vett läbi! Katlakütja on jälle purjus ning küttesüsteem ülekütmisest kannatada saanud .
Olvi on näinud kümmekond aastat Injus töötades igasuguseid aegu. Juhtimiskogemuse kõrval sai ta ka katlakütja kogemused. Kõike tuli omandada, osata ja teada.
Nüüd on kord majas. Kaunis mõisahoones on kõik paigas. On kord, on kaunid restaureeritud ruumid, on oma maja hoidvad lapsed. Mõisahoone ennistamine jätkub just sellises tempos, kuidas raha laekub. Suuremad ennistustööd on tehtud.
Lastekodus elab praegu 35 last. Neist üks on orb, kellel pole kedagi, siis 5 poolorbu ning ülejäänud on vanemliku hoolitsuseta. Kõik 35 moodustavad ühtekokku kolm peret. Üks pere elab kõrvalasuvas elamus, kahes lastekodule kuuluvas korteris, valmistudes ellulähetamiseks. Kõik tööd teevad nad seal ise.
Kõigil peredel on oma pesemisruum, tualett ja söögitegemiskoht. Loomulikult on lastekodul ka kõiki vajalikke sertifikaate omav moodne köök. Iga pere kasutuses uuemat sorti hõbevärvi Samsung televiisor. Laste jaoks on eraldi ruumis kunstituba. Puutöökojas on paljud lapsed endale valmistanud riiuleid, samas on tehtud ka kenad toolid. Igas peres on oma õmblusmasin. Lapsed elavad kahe- kuni neljakaupa tubades. Ja 35 lapse kohta on kaheksa arvutit ning internetiühendus. Seda kasutatakse nii õppematerjalide otsimiseks kui ka mängimiseks ja endaarendamiseks.
Direktor räägib, et kui varem töömeeste poolt tapeeditud toad läksid üsna ruttu käest, siis nüüd lastakse tapeet lastel endil panna. Ja toad püsivad väga puhastena. Oma tööd on õpitud austama ja selle kaudu peetakse lugu ka teiste tegemistest.

Illi Vilu 38 kasvataja-aastat
Illi Vilu tuli lastekodusse tööle 1968. aastal. Nii jookseb tal 38. kasvataja-aasta.
Proua Illi leiab oma kogemustele ja mäletamistele tuginedes, et 75% lastekodu lastest saavad tulevikus oma eluga hakkama. Jõulude ajal tulevad Injusse külla nii mõnedki kunagised kasvandikud.
Üks kunagine lastekodu kasvandik, juba 60 aastane Elvi Nuija elab Soomes. Tema toetab lastekodu kudumitega – saadab jõuludeks lastele sokke ja kindaid. Lastekodus kasvanuid töötab Politseiakadeemia lõpetanuna Pärnus uurijana, kaks tüdrukut on lõpetanud Mõdriku Kutsekõrgkooli. Kaks ettevõtlikku Inju lastekodust elluastunud noormeest jõudsid hääletades Hispaaniasse ja saavad kenasti hakkama. Üks neist, 25aastane noormees on loonud pere ja firma.

Talupidaja Juta Vilu: lapsed on usalduslikud
Juta Vilu peab lastekodu läheduses talu, kus suvel käivad lastekodu lapsed tööl. Juta kõneleb, kuidas lastekodu poisid oskavad kõike omavahel jagada. Kui keegi saab midagi, siis jagatakse seda ka teistega. Ollakse suur, ühine pere.
Tootmispraktika käigus tegelevad lastekodu poisid talus juurvilja- ning kartulikasvatusega. Tööriistadeks on kõblas ja labidas. Poisid on oma töödes ja tegemistes väga kohusetruud ja täidavad saadud ülesanded täpselt.
Kõigis Eestimaa koolides valitseb meesõpetajate puudus. Nii ka lastekodupoisid tunnevad puudust mehe- ja isarollist. Kui remondimees tuleb tallu talumasinaid parandama, käivad poisid tal lausa kannul.
Juta Vilu meenutab, et tema talus töötanud ja siin kodu- ning talutunde sissesaanud Urmas Leinberg õpib nüüd Põltsamaa põllutöökoolis.
Paraku ollakse ehk oma elus liig usalduslikud. Erivajadusega lastekodulapse arvele laekub ju riigilt iga kuu 800 krooni toetusraha, lisaks saadakse 6 000 krooni elluastumistoetust ja tasu talutöö eest. Ühe erivajadustega orvu arvel on näiteks üsnagi suur summa raha. Kord püütigi üht lastekodu noormeest saada kahtlase laenu käendajaks. Lasteaiakasvatajad andsid loomulikult nõu, kuidas tuleks taolistel juhtudel toimida.
Probleemiks on ka asotsiaalsed emad, keda huvitab üsnagi sageli mitte lapse käekäik lastekodus, vaid tema raha. Ometi on lapsekodulapsel suur emavajadus. Ema on nende jaoks püha. "Ema on tähtsam kui meie, kasvatajad" , lisab kasvataja Illi Vilu.
"Suured poisidki tulevad ja embavad sind, astuvad ligi ja kallistavad. Kõik me vajame hellust ning tähelepanu," teab proua Juta oma igapäevatööst.

Heldust, abi ja toetust
"Kui sul elus sõpru poleks, kuidas elaksid?", on kirjutanud kirjanik Johannes Semper. Need luuleread meenusid , kui nägime üsna pikka Inju lastekodu metseenide nimekirja.
Esikohal oli selles loetelus Shveitsis elav Wolfgang Mecklenberg zu Liddow, kelle abikaasa on Inju mõisa kunagise omaniku Hermann von Krause järeltulija. Krausede suguvõsa ongi suurimaks toetajaks läbi aastate.
10 000 dollarit on lastekodule annetanud Maimu Raudsepp USAst. Südamesoojusega meenutatakse Teclenbergi Rotary klubi liiget pastor Volker Krummet – sõduripoissi, keda aitasid viimase sõja ajal siinsed eestlased. Nüüd on ta oma tänu avaldanud lastekodu kaudu. Toetusi on tulnud Soome Rahu Sõna koguduse abil, mille liikmeteks on eestlased Maarika ja Leo Lekarkin, Hakarpsi linna kogudus Rootsis ja Gravenzande kogudus Hollandis, kuhu kuulub endine Estonia baleriin Aino Friesen-Kuiva.
Ühel seinal ripub pildiraamis Hillar Ugandi (1925 – 2004) foto allkirjaga "Inju lastekodu sõber" – tänu tema annetustele restaureeriti mõisa üks laeinstallatsioon ja kaeti mõisakatus tsinkplekiga.
Arvestatava toetuse oma 2003.aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnast loovutas lastekodule puhkeruumi stiilsete valgustite muretsemiseks keeleteadlane Mati Hint.
Raudseks põhimõtteks on kujunenud, et kulukaid restaureerimistöid ei tehta laste ega nende vajaduste arvelt.
Toetus lastekodule on rahvusvaheline. Seda on saadud Hollandist, Rootsist, Norrast, Saksmaalt ja USAst. Ühtekokku annetatakse umbes 10 000 eurot aastas ning raha kasutamise otsustab lastekodu ise.

Tegude- ja rõõmuderohke jõulukuu
3. detsembril korraldab eesti erakapitalil põhinev ning panga- ja turvatehnoloogiaga tegelev AS Hansab Inju lastekodule juba teist aastat rõõmupäeva. Firma viib kõik lapsed ekskursioonile Tallinna tervishoiumuuseumi, uisutama jäähalli ning sööma McDonald'sisse.
9. detsembril saabub Injusse kinobuss, mille töötoas saavad lapsed nii ise filmi teha kui lastefilme vaadata.
14. detsembril tulevad lastekodulapsed taas Tallinna, sedapuhku Linnahalli "Tuhkatriinu" etendusele. Lastele teeb piletid välja heategevusele pühendunud ja heategevusfondis Dharma töötav Malle Eenmaa.
22. detsembril saabub Inju lastekodusse oma kinkidega külla Tamsalus asuva firma E-betoonelemendi esindajad, järgmisel päeval Coca Cola jõulurong ning seejärel Jõuluvana, kui peetakse lastekodu jõulupidu. Iga laps saab kahesaja krooni väärtuses paki. Juba jupp aega tagasi said konkreetsed soovid Jõuluvanale kirja pandud.
Rootsi firma Husqvarna kingib Inju lastele jalatsid, kingituspakid toob Rahu Sõna kogudus ja maiustustekoti Simuna kogudus.

Krisina ja Nadja
Et viimane tund ära jäi, saime jutule Kristina, kes suvel sai 8aastaseks ja õpib II klassis, ning 16aastase Nadjaga, kes õpib VII klassis.
Nadjal läheb lastekodus juba neljas aasta. Kristina ei oska päris täpselt öelda, aga Nadja aitab väiksema hädast välja ning arvab, et üle aasta neid päevi ikka tuleb.
Küsimusele, missugune koolitund kõige rohkem meeldib, vastab Kristina: „Kõik meeldib!"
Kelleks tütarlapsed tulevikus saada tahavad, seda ei oska kumbki täpselt öelda. Eelmisel aastal oli jõulude ajal käinud Coca-Cola autorong, mis oli suur üllatus. Veel ütlevad lapsed mõnusaks joogiks Fanta. Tüdrukud juba teavad, et sama autorong tuleb Injusse ka tänavu.
Peres, kus Kristina elab, on kaksteist last. Meelistegevuseks õhtuti, kui kõik õpitud, on televiisori vaatamine. Omavahel pahandusi ei tule, kes missugust saadet vaadata tahab. Kristinale meeldivad enim multifilmid, Nadjale aga Ladina-Ameerika seebikad. Mõlemad kiidavad ka seriaali „Kodus ja võõrsil". Laupäeviti vaadatakse „Õnne 13".
Miljonimängu vaatamisel olevat kasvataja sõnul suuremateks tegijateks poisid, kes õigete vastuste arvamisel tihtipeale oma tarkust tõestavad.
Nadja käib kokaringis, Kristina tegeleb kunstiga. Kuna mõisas on ruumid, kus saab nii joonistada kui ka plastiliini voolida, siis saab Kristina ka pärast koolitunde end oma meelistegevusele pühendada.
Jõulukinkide kohta ütleb Kristina kohe, et midagi konkreetset ta soovida ei oska, peaasi, et oleks palju. Kõikide kingituste üle on heameel.
Nadja jääb jõulukingitustest rääkides kidakeelseks, aga ju tal oma soov ikka olemas on, mille täitumist saab ainult soovida.
Tüdrukud kinnitavad, et neil on rohkesti sõpru, kes kõik kokku hoiavad ja üksteist aitavad. Mis võikski olla parem jõulusõnum kõigile kui hoidkem kokku ja aidakem üksteist!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)