Valgevene ei allu väljapressimisele

URMI REINDE,      22. märts 2006


„Öeldakse, et Lukashenko valimisprotsent on liiga kõrge. Paraku on see Valgevene rahva valik," ütles Vladimir Velman otse tagasisõidulennukilt Kesknädalale esmamuljeid jagades. „Meeldib see meile või mitte, aga see lihtsalt on nii."

Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist käisid Valgevenes Kaarel Pürg, Arnold Kimber ja fraktsiooni aseesimees Vladimir Velman. Viimane liikus kohapeal ringi koos reformist Helmer Jõgiga. Käidi põhiliselt Minski oblastis.
„Kohtusin väga paljude inimestega. Oli kunstnikke, ärimehi, maarahvast. Praktiliselt igaüks tunnistas, et kuigi Lukashenko pole ingel, paremat neil parajasti ei ole. Inimeste otsesõnum oli: me ei taha vahetada!"
Velman ei varja, et Valgevenest jääbki mulje, et tegemist on viimase nõukogude sotsialistliku vabariigiga. „Aga see on nende valik. Muutusi kardetakse. Nad näevad, mis toimus Venemaal, kui tööstusettevõtted erastati, kapital voolab riigist välja ja rahvas on surutud vaesusse. Valgevenelased näevad, mis juhtus Ukrainas, kus viidi küll läbi revolutsioon, aga mis juhtus pärast? Revolutsionäärid läksid omavahel tülli ja riigis valitseb ebastabiilsus. Ka pelgab Valgevene, et muutuste saabudes tuleb riigil loobuda Venemaa naftast ja gaasist. Sõltuvad sellest ju nemadki nagu me kõik."
Valgevene rahvas ei ole rumal. Naabrite kogemusi jälgides nähakse, et riigikorra pöördudes järgnevad repressioonid, hakatakse jagama riigivara, tekivad tööpuudus ja asotsiaalide klass.
„Nn prükkareid me Valgevenes ei näinud. Ettevõtted töötavad, inimesed saavad palka, kuigi väikest. Riik ehitab tasuta kortereid. Inimesed mõtlevadki, et parem elame nii, muidu juhtub nagu igal pool ümber meie."
Velmani sõnul peaksid nii Eesti kui ka Euroopa mõtlema sellele, et me ei tohiks isoleerida 8-miljonilise rahvaga riiki Euroopa südames. Ta arvab, et kõrge valimisprotsent pole mitte üle pingutatud ja hirmuõhkkonnas saavutatud tulemus, vaid põhjused peituvad valgevene rahva ajaloos.
„Iga neljas valgevenelane kaotas elu Teises maailmasõjas nende oma territooriumil. Inimestel on kibedad kaotused meeles. See rahvas tahab rahu ja normaalse elu jätkumist. Nad ei taha revolutsiooni. Nendega ei tohi mängida nagu Iraagis või Ukrainas," ütles Velman.

Eesti parlamendisaadikuna arvab Velman, et eestlased võiksid teises riigis käituda soliidsemalt. „Juhtus nii, et mõnigi meie rahvasaadik avaldas valjuhäälselt ja irvitades oma põlgust Valgevene valimistulemuse ja sealse riigijuhi vastu. Minul oli piinlik kohalike inimeste ees, kes eestlaste matslikku käitumist tähele panid. Keelest ei saadud aru, aga et nende üle naerdi, sellest saadi väga hästi aru," rääkis Velman.
Põhipõhjusena sellise valimistulemuse kujunemisel märgib Velman opositsiooni nõrkust. „Neil pole kandidaati, kes annaks Lukashenko mõõdu välja. Võib-olla see kandidaat ükskord tuleb? Mõnigi tugev liider on praegu poliitikast kõrvale tõmbunud."
Velmani sõnul leidus küllalt ka neid inimesi, kes uskusid, et Valgevene leiab oma tee. Mitte Venemaaga liitudes ja mitte Läänest revolutsiooni importides. „Ei saa jätta tähelepanuta, et ka Hiina oli väga suure delegatsiooniga esindatud ja nende huvi koostöö vastu Valgevenega oli tõsine."
Anname Valgevenele aega – oli Velmani esmane sõnum. „Nad ei talu väljapressimist."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)