Keskerakond: sissetuleku ülempiiriks 90 000 krooni (5750 euri)

„Eelnõu on tingitud praegusest majanduslikust olukorrast. Me teame, et erasektor kärbib märkimisväärselt nii töötajate kui ka juhatuse liikmete palkasid. Leiame, et ka riigiettevõtetel tuleb üles näidata solidaarsust ja kärpida kõrgustesse kerkinud juhatuse esimeeste ja juhatuse liikmete tasusid.

Eelnõu kehtestab äriühingu puhul, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, juhatuse liikmete sissetuleku ülemmäära 90 000 krooni kuus. Sama piirmäär kehtestataks ka riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamisele. Juhatuse liikmele makstavate tasude summade piirmäära sisse jäävad nii palk, lisatasud kui ka mitmesugused tulumaksuga maksustatavad boonused.

Kriitikud on arvanud,

et palgapiir võib seada ohtu kompetentsete inimeste leidmise riigiettevõtete juhtideks, sest nende palk ei pruugi olla konkurentsivõimeline. Samas on see piirmäär samas suurusjärgus avaliku sektori kõrgeima ametipalgaga ehk presidendi palgaga. Rääkimata rahandus- või majandusministrist, kelle kohale me samuti soovime kompetentseid juhte.

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi on kinnitanud, et üheski riigifirmas ei tohiks maksta praegu palka, mis ületab miljon krooni aastas.

Äriühingutes, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, said Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama, Lennuliiklusteeninduse AS-i, Eesti Loots AS-i ja Riigi Kinnisvara AS-i juhid nii suurt aastatasu, et see tegi kuutasuks üle 90 000 krooni. Neile lisaks ületas 90 000 krooni kuus ka Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse osa liikmete põhitasu.
Tõsi, otseselt määrab juhatuse liikmete tasu nõukogu. Ka selle eelnõuga annaks Riigikogu nõukogudele seadustatud suunise teha palkade kohta konkreetseid otsuseid. Justiitsminister Rein Lang kinnitas, et Riigikogul kui seadusandjal on õigus teha otsus, mis ütleb, et täitevvõim ei või anda nõukogu liikmetele suuniseid tõsta eraõiguslike isikute juhtorganite palk üle teatava piiri. Ilma seadusandja sellise selge tahteta pole nõukogud palku piisaval määral kontrollinud.

Näiteks Eesti Raudtee palgakärpeid ei kavanda, aga kaalub lähiajal koondada umbes 300 inimest. Eelmise aasta lõpus koondati ettevõttest juba 200 töötajat. Eesti Energia on teatanud, et majanduse muudatused sunnivad veelgi jõulisemalt kulusid kokku tõmbama, aga kulusid hoitakse kokku tavatöötajate arvel ning vaadatakse üle kehtivate kollektiivlepingute tingimused.
Majanduskomisjoni istungil ütles komisjoni liige Taavi Veskimägi, et tegemist on ideoloogilise lähenemisega. Tõepoolest, praegused nõukogud kipuvad rahulduma pelgalt palgafondi kärpega, mis tähendab valdavalt koondamisi ja reatöötajate palga langetamist. Eelnõu algatajad leiavad, et kokkuhoid palgafondis ei tähenda praegu seda, et oma palga osas annaks järele ka tippjuhtkond. Selles ongi küsimus.
Me ei leiuta midagi uut. Rootsi valitsuse liikmed avaldasid päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Alles jääb põhipalk kindlas suuruses. Lisaks riigifirmadele nõuti seda ka riigi osalusega firmadelt. Näiteks TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% aktsiatest, see õnnestus. Samasugust initsiatiivi üles näidates on USA president Barack Obama ja Föderaalreserv alustanud USA pangandussektori töötasude kontrolli all hoidmist. See ei puuduta mitte ainult neid panku, kes on riigilt toetust saanud.

Seega on tegemist laiema trendiga, mis majanduslanguse korral tagab, et omapoolse sammu astuvad ka tippjuhid.

(Lühendatult Riigikogu stenogrammist)

Jaga |